Aedhortensia tuleb igal aastal hilissügisel või varakevadel tagasi lõigata – vaid siis on põõsas terve ja tugev ning õisikud nagu suured kohevad vahutorbikud.
Kaunilt õitseva õisoa (Phaseolus coccineus) pikkades lamedates kaunades olevaid seemneid võib tõesti süüa.
Patta võib pista ka noori kaunu – täpselt nii nagu harilikul aedoal ehk türgi oal (Phaseolus vulgaris).
Igas tarbeaias võiks leiduda mõni marjapõõsas, kust saaks mammu suhu pista või suurema saagi korral koduaia viljadest ka hoidiseid teha. Kõige tavalisemad on aedades musta ja punase sõstra ning tikripõõsad.
Kas loobuda sibullilledest, kui mügrid, rotid ja hiired nende sibulad järjepanu nahka pistavad? Ära loobu, vaid vali aeda sellised liigid, mida nad ei himusta.
Seni, kuni hakkab saama peakapsast, aitab kapsaisu leevendada paksoi ehk hiina kapsas ehk hiina lehtnaeris.
Kuigi see lihavate leherootsude ja ümara olekuga kapsaline on pärit soojast subtroopikast, saab teda kasvatada avamaal ka jahedamas kliimas.
Kuigi aina rohkem kohtab meie aedades taasviljuvat ehk remonteeruvat ehk ka sügisel viljuvat vaarikat, tekitab värske vaarmari septembris-oktoobris ikka veel võõristust, sest traditsiooniline vaarikaaeg on siiski kesksuvi.
Taasviljuva vaarika kasvatamin