Kui sa pole selgeks mõelnud, kumb on ikkagi mõttekam – kas potiaiandus või peenramaa, siis siinsed plussid-miinused aitavad! Õiget vastust aga pole, mõlemal aiandusviisil on oma eelised ja ka pahupooled.
Marju ja Robert Luhti lastel on olnud imeline lapsepõlv: oma koduaias on neil ligi sajameetrine ringrada rattasõiduks, suur muruplats pallimängudeks, kahekordne mängumaja, maitsvaid köögi- ja puuvilju pakkuv tarbeaed.
Pere hakkas oma uut suure aiaga kod
Aedflokse pole keeruline kasvatada, kui oled kursis teatud asjaoludega nende elutegevuses ja oskad täita taimede tagasihoidlikke soove.
Kaunilt õitsvad floksipuhmikud näevad haigestudes välja väga näotud ja õnnetud ning kaotavad kogu oma võlu.
Mida teha, et aed peaks paremini vastu põuale ja üleujutusele?
Viimastel aastatel on selgelt näha, et Eesti kliima on muutumas: ilm on läinud heitlikumaks ja suviti kimbutavad meid põuaperioodid, mis vahelduvad tormide ja paduvihmadega.
Mõnele inimesele on teatud taimed umbrohuks, teise jaoks jällegi väärtuslikud looduses kasvavad kohalikud taimed. Linnaloodust mitmekesistavad aiad ja õued, kus liiga agaralt muru ja heina ei niideta.
Esimesed lillekesed õitsevad võidu lume sulamisega: lumekupud, lumeroosid, ümaralehine alpikann, kevadine valevlill ja harilik koerahammas. Neid ei heiduta isegi heitlikud kevadilmad ega üksikud lumesajud.