Lehtpõõsad vajavad igal aastal kääre ja saagi, et mitte vananeda, õitseda kaunilt ning et lehtede ja võrsete värv ei tuhmuks.
Eesmärk: rikkalikult õisi.
Pikal pimedal ajal on hea kaamost peletada uue taimse seltsilise eest hoolitsedes. Meie aianduskeskustes on müügil kõikvõimalikke põnevate viljade ja erilise kasvukujuga taimi, kelle kasvatamine pakub väljakutseid isegi kogenud toataimesõpradele.
1.
Suurenenud õhuniiskus ja jahedus soodustavad seenhaiguste levikut. Lõika ära õitsenud ja koledaks muutunud taimepealsed.
Haigustunnustega taimepealsed on parem põletada.
Toataimedele sobiv muld peaks olema toitainerikas, kobe, sõmer, hästi vett ja õhku läbi laskev. Selliseid omadusi lisavad mullale sõre kruus, kuiv saepuru, männikoorepuru, turbasammal (sphagnum), puusüsi, keramsiit, perliit, polüstürooli terakesed jms.
Pakasekangas muutub vajalikuks siis, kui miinuskraade on püsivalt 10–15 või rohkem. Kui talveilm läheb krõbedamaks, vaatab aiapidaja murelikult roosipeenra poole.
Vabakujulisteks hekkideks valitakse tihedavõralised, hästi vormi hoidvad ja olenevalt eesmärgist samal ajal üht või mitut dekoratiivset omadust kandvad puu- või põõsaliigid.
Paljude arvates on rododendronid pirtsakad ja nõudlikud taimed. Pidades silmas mõningaid põhitõdesid, õnnestub ka algajal aednikul oma aeda rodopeenar rajada ning lopsakate taimede värvikirevat õiteilu nautida.
Eelista varjulist kasvukohta.
Roosipeenar tahab korda tegemist!
* Põõsast korrastama asudes lõika kõigepealt välja talvel hukkunud ja haiged oksad, need on mustad või lillakaspruunid.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi arendusspetsialist Anu Toe soovitab Jõgeval aretatud sorte.
Põlduba Vicia faba ’Jõgeva’
Hea maitsega põlduba. Seeme keskmise suurusega, kest õhuke. Seeme jõuab valmida ka jahedatel suvedel.