Pärast maja valmimist seisab iga majapidamise ees uus ülesanne: maja hooldamine ja võimalike puuduste avastamine ning parandamine. Missugused tööd seisavad maja hooldamisel ees?
1996. aastast, kui avastasin oma kodus põrandas majavammi, on möödas juba üle kahekümne aasta. Mäletan veel selgesti seda teadmatust ning paanikat, mis siis tekkis.
Külma maja soojustamise teema tundub olevat lihtne: soojustusvill seina ja valmis. Kuid tegelikult tuleb ehk lahti võtta kogu välisvooder põrandast vahelaeni. Isetegijal võib juhtuda hulgaliselt ehitusvigu.
Eesti Korteriühistute Liit ning Eesti Omanike Keskliit tegid regionaalministrile ühispöördumise, milles soovitakse kinnistuomanikele pandud talvise kõnniteehoolduse kohustuse tühistamist.
Puitehitisele kujutavad endast kõige suuremat ohtu hallitusseente vohamine ja puidus pesitsevad putukad – mõlemad on elusad organismid ja mõlemad vajavad puitu oma elutegevuseks.
Kui majavamm on kord juba puitkonstruktsioonide ligi pääsenud ja eriti, ku
Maale elama kolimine näib senise linnarahva seas järjest popimaks muutuvat. Vana maamaja ostmisega kaasneb niikuinii risk, aga seda saab teha võimalikult väikeseks.
Kinnisvarakuulutusi sirvides jääb sageli silma, et müüakse kaasomandis olevat objekti. Näiteks maja esimest või teist korrust. Mida see täpsemalt tähendab – kas ja millised piirangud ostjale / uuele omanikule kaasa tooks?
Lugeja küsib: Soovin müüa kolme pere peale kuuluva kaasomandis oleva elamu osa. Olen kuulunud, et teistel kaasomanikel on ostueesõigus. Kuidas selle õiguse teostamine käib ja mis on minu õiged sammud?
Korteriühistud seisavad aina enam silmitsi üürikorteritega seotud probleemidega: pahatihti ei pea üürnikud ei kinni maja sisekorrareeglitest, peavad lärmakaid pidusid ja majas liikuvad võõrad tekitavad kahju teiste omanike varale.