Lugeja küsib: „Kasvuhoones kasvava sordi ’Somerset Seedless’ lehtedele ilmub saagi valmimise ajal hallikas-mustjas tahma meenutav kirme, mis hiljem levib ka marjadele.
Päikesepaistelised ilmad on võimust võtnud. Päikest on vaja, et moodustuks meile nii vajalikku D-vitamiini. Aga päikesega liialdades võivad varitseda omad ohud.
Nagu välk selgest taevast: äkki lööb jalg alt ära. Või isegi mõlemad jalad. Sageli on aga nii, et korraga ei astu jalad enam nii kindlalt nagu varem. Miks see nõnda on? Räägib neuroloog-taastusarst Vaike Kabel.
Räägitakse närvi- ja lihasenõrkusest.
Mida teha, et värvikat ja võrratult lõhnavat floksiaega ei rikuks jahukaste ega muud taimekahjustajad?
Ootan igal aastal pikisilmi sumedaid augustiöid täis magusat floksilõhna ja ritsikate saagimist.
Vähene valgus, soe tuba ja kuiv õhk teevad toataimede elu talvel raskeks. Kuidas oma rohelisi kaaslasi aidata?
Suvel aias tegutsedes ei tule toalilled eriti meeldegi. Sorts vett, tsipake väetist – ning kõik on oma olemisega rahul.
Kõik autojuhid ei soovi motosporti harrastada, aga esimesed kevadkuud toovad endaga paratamatult arvukalt löökauke, mille vältimine paneb ka vilunud juhi oskused proovile.
Füsioloogilised muutused nägemises algavad enamasti 45ndatel eluaastatel.
Selles vanuses muutub lähedale vaatamine uduseks ja silmad väsivad kiiremini.