OTSING
Kuidas tunda ära kaaliumi puudus organismis
Milleks keha kaaliumi kasutabKaaliumi puhul on tegemist mineraalainega (elektrolüüt) organismis. Peaaegu 98% kaaliumist asub rakkude sees....
Miks peaks sööma banaani
Kaalium on mineraal mida leidub rohkelt banaanides ning mis paljude uurimuste põhjal alandab vererõhku....
Punane superjuurikas alandab kolesterooli ja vererõhku
Peet on igapäevane ja tuttav juurvili, mis on täis mineraale, kiudaineid ja tervist edendavaid koostisosi....
Miks peab sööma banaani?
Söö üks banaan päevas!...
Miks peaks sööma kartulit
Vana tuntud mugul annab vähem kaloreid kui riis või pastatooted....
Kuidas võtta magneesiumit?
Kuidas magneesium imendub? Kas seda tuleb võtta kuurina?...
12 eksootilist puuvilja, mida võiksid proovida. Miks valida erksavärvilisi puuvilju?
Kõige tervislikumad on muidugi kodumaised puuviljad, kuid vahelduseks võib proovida ka lõunamaiseid, sest kõigist puuviljadest saame turgutavaid toitaineid. Talvel kuluvad need eriti marjaks ära....
Aedhortensia ootab sügisväetist
Kui kevadel vajab aedhortensia hoogsa kasvu alustamiseks rohkelt lämmastikku sisaldavat väetist (nt NPK 11-11-21), siis suve lõpus ootab ta kaaliumi- ja fosforirikast toitu (NPK 3-8-20) talve eel puit...
Mida head teeb sügisväetis?
Augusti keskpaigast septembri teise pooleni tasub oma viljapuid, marjapõõsaid, muru, roose ja okaspuid kostitada sügisväetisega. See on fosforit, kaaliumi ja mikroelemente sisaldav mineraalväetis, kus...
Vürtsisärtsu organismile! Vürtside kasulikud omadused
Kui ilm kisub jahedamaks, võiks oma keha ja hinge soojendada vürtsidega. Lisaks tuntud vürtsidele võiks proovida ka midagi uut, näiteks tamarindi, mis annab organismile kaaliumi, magneesiumi ning raud...
Jalg kisub krampi. Mida teha?
...
Tomatite väetamise ja hooldamise ABC
Oma kasvamise alguses, kui tomativilju veel pole, vajavad taimed suurel hulgal lämmastikku, hiljem aga palju kaaliumit....
Taimed vajavad sügisrammu
Tasakaalustatud ja õigeaegne sügisene väetamine on uue kevade taimekasvu vundament....
Sügisväetis - mida ja kuidas väetada?
Sügisel vajavad paljud taimed sügisväetist. Miks, mida ja kuidas väetada?...
Looduslik vererõhukontroll
Kui on vererõhk on mõõdukalt normaalsest kõrgem, tõstke organismis kaaliumi taset, süües rohkem puuvilju, köögivilju, pähkleid ja rosinaid....
Parematest paremad ploomid
Ploomipuud on koduaias kahtlemata väga populaarsed, õunapuude järel kohe teisel kohal. Uue aastatuhande alguses loendati Eesti aedades kasvamas umbes miljon õunapuud ning rohkem kui 400 000 ploomipuud...
Tomati seos vererõhuga – seda peaks teadma
Uus uuring väidab, et tomatite söömine võib langetada vererõhku....
Rooside, teiste püsikute ning õitsvate puude-põõsaste väetamine. Nõu annab aianduskonsultant Eneli Käger
Selleks, et rikkalikult õitseda ning saavutada sordiomane õite või lehtede värvus, vajavad pea kõik püsililled, puud ning põõsad väetamist. Roosid on tuntud oma erilise ahnuse poolest—rikkalikuks õits...
Kuidas saada söögist rohkem mineraalaineid kätte? 10 nippi, mis sind aitavad
Kuna mitmete oluliste mineraalainete, näiteks kaaliumi ja magneesiumi põhiallikateks on köögi- ja puuviljad, on kõige tervislikum neid süüa värskelt – nii ei lähe kasulikud ained kaotsi....
Sidrunikollane sidrun
Sidrun sisaldab olulisel määral C-vitamiini, lisaks olulisel määral kaaliumi, magneesiumi, rauda ja seleeni....
Paljunda pojenge targalt
Augusti teist poolt peetakse meie kliimas kõige paremaks ajaks, mil pojenge koduaias paljundada....
Väetised taimede vajaduste järgi
Eriväetistega püütakse viia mulda kindlaid toiteelemente just nii palju kui võimalik ja vajalik. Sellega väldime tegelikult keskkonna saastamist taimedest kasutamata jäänud toiteelementidega....
Sõbralikud toidud neerudele
Neerudel on väga tähtis ülesanne: filtreerida mittevajalikud ained kehast välja ja hoida vajalikud ained organismis. Et neerud saaksid oma tööd tõhusalt teha, tuleb neid õige toiduvalikuga toetada....
Väetamise keeruline kunst
Enne väetama asumist võta hetkeks aeg maha ja kaalu, kas kõik plaanitu ikka turgutab taimi ja sobib mullale....
Jalakrambid võivad tuleneda ka veresoonte lupjumisest
Veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos on haigus, mille puhul kolesterooli ladestumisel muutuvad arterite seinad paksemaks....
AJAKIRJAD
KASULIKUD LINGID