Kui lumi on sulanud, eemalda talveks kaetud suureõielistelt elulõngadelt katteturvas, sest see ei lase maapinnal soojeneda. Kevadised öökülmad kuni −5º noortele taimedele tavaliselt liiga ei tee.
Elulõngad tärkavad väga ebaühtlaselt.
Paljud aiapidajad on kindlasti kokku puutunud olukorraga, kus ostetud või kai se kogutud seemed ei idane. Põhjus pole üldsegi selles, et seemned oleks viletsad, vaid osa neist lihtsalt vajab enne külvi töötlemist.
Uut taimemaailmas.
Lodjap-põisenelas ʼMagic Sunsetʼ
Kompaktse kasvuga hästi hargnev kuni 1,5 m laiune põõsas. Kevadised tumeoranžid lehed muutuvad aasta jooksul tumepunaseks. Suvel ilmuvad väikesed roosad õiekobarad.
Esimesed öökülmad on taimi juba kergelt näpistanud, nüüd on aeg teha külmaõrnemate taimede talvitumiseks edasisi ettevalmistusi.
Möödunud talv mõjus roosidele üle Eesti laastavalt, seda nii lume raskuse kui ka mitmete haiguste tõttu.
Mida vähem on kohti, kus haigustekitajad saavad talve üle elada, seda vähem on kevadel nakatumisvõimalusi.
Haigustekitajad talvituvad mullas, multšis ja taimejäänustel.
Et sinu viljapuud hästi talve üle elaksid, tuleb tarvilikud ettevalmistustööd teha.
Kui näpistad samal või eelmisel aastal istutatud viljapuudel suurema osa lehti ära, arvab puu, et talv läheneb.
Kui mõni väga maitsev ja saagikas musta, punase või valge sõstra põõsas hakkab vanaks jääma, tasub teda ise paljundada, et väärt sorti koduaias hoida.
Kõige lihtsam on seda teha puitunud pistokstega.
Violetse servaga valkjashallid laigud (läbimõõt 2–4 mm) ja violetjaspunased täpikesed viitavad floksi-helelaiksusele, punakasvioletse servaga ümmargused valkjad laigud (läbimõõt 2–10 mm) ja pruunikad laigud lehe alaküljel on aga ümarlaiksus.
Mõlemad se