Igas aias saab liaanidega ehk ronitaimedega luua tiheda, samas muljet avaldava leheseina. Nad ei vaja erilist hooldust, nendega saab hõlpsasti sulgeda inetuid vaateid ja kujundada hubaseid istumisnurki.
Magusad herned ja hõrgud aedoakaunad on asendamatu osa suvistest maitsenaudingutest. Millised kaunviljad võiksid veel peenral olla?
On palju põhjuseid, miks tasub ise kasvatada kaunvilju. Esiteks on see lihtne, hakkama saab ka algaja aiapidaja.
Kui aias möllavad mügrid, siis kas on üldse lootust näha tulpide ja paljude teiste kevadiste sibullillede õieilu? On küll, sest leidub ka täiesti närilisekindlaid sibullilli.
Aiapidamine oleks lausa lust, kui poleks haiguseid ega kahjureid.
Kui ikka süda ütleb, et on õige, siis tuleb uskuda. Nii juhtus ka Anuga, kes oma südame häält kuulates sai pärast pikki otsinguid vana mahajäetud aednikumaja omanikuks, millest sündis heade sõprade abiga võrratu maakodu.
Oleme harjunud mõtlema sügisest kui üleminekuperioodist suvelt talvele. Linnud rändavad lõunasse, puud langetavad lehti ja õieilu jääb üha vähemaks, kuni öökülmad viivad viimasedki värvid.
Muude kultuuride kõrval tasub mulda pista ka hõlpsalt kasvava põldkännaku ehk lambasalati ja aedportulaki seemned.
Põldkännak (Valerianella locusta). Ei kõla just eriti tuttavalt? Supermarketi lettidelt on kindlasti silma jäänud nimetus lambasalat.
Eelmisel kevadel otsustas uhke roosikogu omanik Albert Beržins, et ei istuta oma suvekodu aeda Lääne-Virumaal Varangu külas enam ühtegi roosi, sest lihtsalt enam ei mahu.