Meid, eestlasi, võib nimetada õunarahvaks. Vähe on aedu, kus ei kasvaks vähemalt üht õunapuud.
Õun on meile juba ajalooliselt kõige omasem ja levinum puuvili, aed-õunapuu kohalolekut on mõõdetud umbes 800 aastaga.
Eesti 100 on küll möödas, aga iga Eesti sünnipäev väärib tähistamist. Kuna ka seekord presidendi vastuvõtt ära jääb, tasub oma kodused aastapäevatraditsioonid ise luua.
Algaja rohenäpp küsib: milliseid köögivilju, salati- ja maitsetaimi võiksin kasvatada?
Keerulistel ja kehvadel aegadel tõuseb potipõllundus ehk endale ise toidu kasvatamine au sisse.
See, et oma aias võib noppida puult mahlase virsiku või magusa aprikoosi, pole Eestis juba ammu enam mingi ime.
Aastaid tagasi sain ühes koduaias proovida otse puult võetud virsikut.
Ronitaimedest õhuline piire terrassil või rõdul varjab soovimatute pilkude eest, muudab puhkekoha hubasemaks ja pakub silmailu.
Toredaid vertikaalhaljastuse tekitajaid leiab nii puittaimede kui ka üheaastaste liaanide seas.
Inimesed on erinevad – mõned otsivad elus lihtsaid lahendusi, teised keerukaid väljakutseid. Häädemeestel elav Tõnu Lind kuulub viimaste hulka, kasvatades haruldasi ja eksootilisi taimi.