Siiski mitte. Joogat õpetav inimene võib omada laialdasi teadmisi joogast, ent ta ei ole veel joogaterapeut, sest joogateraapia tähendab spetsiifiliste oskuste omandamist, sealhulgas kuidas vaadata inimest holistiliselt, näha tema probleemi koos laiema pildiga ning rakendada jooga nii paljusid vahendeid just seda inimest praegusel hetkel aitaval moel.
Joogaterapeudi toel võtab inimene aktiivse rolli enesetervendamises. Terapeut suunab klienti tema tervenemisprotsessis, liikumises tasakaalu ja harmoonia poole. Terapeudi ülesanne ei ole mitte niivõrd õpetada joogatehnikaid, kui et toetada klienti tema väljakutsetel, et ta saaks suurema iseseisvuse, ühenduse iseendaga, oma sisemise jõu ja tarkusega. Öeldakse: „Joogaterapeut on kui taksojuht, kes sõidutab kliendi sinna, kuhu ta soovib.“ Mis see koht ka ei oleks, saab selles paigas inimene võimaluse iseennast teise nurga alt näha ning lasta oma elujõul jälle särada. Teraapia eesmärk ei ole seega vaid haigusesümptomite leevendamine, vaid ka isikliku potentsiaali teostamine.
Ajalooliselt on joogaõpetuste edasiandmine olnud individuaalne õpetajalt õpilasele, et harjutus oleks just sellele õpilasele jõukohane, sobilik, vajalik. Siit jõuame järgmise joogateraapia põhimõtteni – see ei ole retseptide maailm. Näiteks, kui on kaks inimest alaseljavaludega, võivad neile teraapia käigus antavad praktikad olla täiesti erinevad. Joogaterapeut ei „aseta plaastrit“ haigele kohale, isikliku joogaprogrammi koostamisel vaatab ta klienti tervikuna, võttes arvesse tema füüsilist, energeetilist, mentaalset ja emotsionaalset seisundit. Joogateraapia vahenditeks võivad olla joogaasendid, hingamisharjutused, meditatiivsed praktikad, visualiseerimine ja afirmatsioonid, mantrad ja mudrad. Joogateraapia mõju on juba otseses seoses sellega, kas inimene teeb endaga tööd igapäevaselt. Tervenemine ei pruugi olla kiire protsess, nii nagu haiguse väljakujunemine võib võtta aastaid, võib ka sellest väljatulek olla pikaaegne ja kannatlikkust nõudev.
Milliste tervisehädade puhul võib saada abi joogateraapiast? Tänapäeval on juba üsna tavapärane, et joogateraapiat käsitletakse ka teadusajakirjades- ja portaalides, sest on juba piisaval hulgal teaduslikke tõendeid jooga tervendavast toimest. Ka üha rohkem meedikuid soovitab joogat toetava ravivahendina. Spektrum on väga lai, jooga abil saab leevendust või abi pakkuda järgmiste probeemide korral:
* tugi- ja liikumisaparaadi häired (näiteks rühiprobleemid, seljavalud, skolioos);
* südame- ja veresoonkonna haigused (kõrge vererõhk, samuti südamepuudulikkus, rütmihäired);
* hingamisraskused, krooniline bronhiit ja astma;
* seedehäired ja ärrituva soole sündroom;
* urogenitaalse ja reproduktiivse süsteemi haigused; menstruaalhäired, menopaus;
* stress ja krooniline väsimussündroom;
* peavalud;
* unetus;
* ärevusäired ja depressioon.
Oluline on teadvustada, et joogateraapia ei ole mingil juhul imerohi kõikide haiguste ja hädade vastu. Ka tuleb arvestada, et joogaterapeut ei pane diagnoose, seda teeb siiski kvalifitseeritud arst. Joogateraapia ei eita ega lükka kõrvale nn tavameditsiini, ideaalis käivadki nad käsikäes. Ent joogateraapiasse ei pea tulema vaid haigusjuhtumite korral. Teraapiast leiavad tuge kindlasti ka need, kes soovivad isiklikku suunamist joogateel, haigusi ennetada, oma terviklikkust ja tasakaalu toetada.
Autorist:
Inga Põldma on joogaga tegelenud alates 2001.a. ning grupi- ja individuaaltunde juhendanud enam kui 11 aastat. 2016-2018.a. läbis ta Londonis baseeruvas joogakoolis Yogacampus 500-tunnise koolituse „Yoga Therapy Diploma Course“.
