Kui suur tähtsus on õhukanalil küttesüsteemides, näitab ilmekalt Eestis kehtiv hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika. Alates aastast 2020 peavad kõik uued majad Eestis olema liginullenergiahooned, mille kontrollimiseks tuleb leida iga hoone energiatõhususarv. Majandus- ja taristuministri määrusega kinnitatud metoodika näeb ette, et ahju või soojust salvestatavat kaminat võib energiaarvutuses kasutada üksnes juhul, kui see on varustatud eraldi välise põlemisõhukanaliga. Ruumiõhku põlemiseks kasutava kütteseadme korral see lubatud ei ole ning hoone energiatõhususe nõudeid on seetõttu ka keerukam näita.
Põlemine vajab õhku
Nagu teada, on põlemiseks vaja õhku, mis tavalahenduse korral tõmmatakse küttekoldesse eluruumi seest spetsiaalse õhutusluugi või -resti kaudu.
Uuendusliku suletud õhusüsteemi korral võetakse põlemiseks vajalik õhk aga otse õuest korstna sisse ehitatud spetsiaalse õhukanali kaudu.
Suletud õhusüsteemil on mitmeid eeliseid traditsioonilise lahenduse ees, kus põlemiseks minev õhk võetakse toast. Esiteks suureneb kütteseadme tõhusus, kuna kogu soojaks köetud õhk jääbki tuppa.
Traditsioonilise küttesüsteemi korral tõmmatakse osa ülessoojendatud õhust põlemisprotsessi jätkumiseks tagasi küttekoldesse ning sellest tekib soojakadu. Nii on tegemist omamoodi nõiaringiga – tuba küll köetakse, kuid osa tekkinud soojusest kulub kütmisele endale.
Õhukanal vähendab küttekulu
Teiseks säästab õhukanal küttematerjali. Kuna pidevalt on tagatud piisav õhuvool küttekoldesse, põleb küttematerjal täielikult ära, mis on ka kõige keskkonnasõbralikum kütmisviis.
Käsitsi õhu juurdevoolu reguleerides juhtub mõnikord, et osa materjalist jääb lõpuni põlemata – sellest annavad tunnistust tuha sees leiduvad söetükid. Samuti võib kergesti tekkida liiga intensiivne põlemine ehk ülekütmine, mis tekitab pikema aja vältel ahju ja kaminasse pragusid või muid kahjustusi.
Stabiilne ja sõltumatu õhuvarustus tagab, et kütteseade töötab alati talle ettenähtud kõige tõhusamas töörežiimis. Nii pikeneb oluliselt ka kütteseadme eluiga.
Parem õhk tubades
Kolmandana suure eelisena parandab õhukanal maja sisekliimat. Ilmselt on paljud kokku puutunud olukorraga, kus küdeva koldega samas ruumis viibides justkui jääks “õhku väheks”. See annab märku, et kütmise tõttu on hapnikusisaldus toaõhus vähenenud ning ventilatsioon ei suuda seda puudujääki korvata.
Õhukanaliga küttesüsteemi korral ei saa sellist olukorda tekkida, kuna põlemisprotsessiks vajalik õhk ei tule toast. See hoiab õhuvahetuse majas stabiilsena. Nii ei saa tekkida olukorda, kus muidu saab ventilatsioon värske õhu hoidmisega hoones hakkama, ent kütmise ajal vajaks ventilatsioonisüsteem ümberseadistamist.
Õhukanal tagab ka täiendava ohutuse. Kuna tänapäeval on kõik sundventilatsiooniga majad projekteeritud alarõhuga, siis võib teatud asjaoludel juhtuda, et ventilatsiooniseade hakkab küttekolde õhutusresti kaudu hoonesse õhku sisse imema, kuna majast väljas on kõrgem õhurõhk. Tavaelus päädib see nähtusega, mida tuntakse suitsu sisseajamisena.
