Ehitustöödel loodimiseks kõlbab tagasihoidlik vooliklood samahästi kui kallihinnaline laserlood. Vooliklood ei näe edev välja ega tekita ka naabrites kadedust, aga on õigesti kasutatuna väga täpne mõõteriist. Lisaks on see alati töökorras ja talub ka rohmakamat kohtlemist, niiskust ei pelga ja on ka päevavalges hästi nähtav ning seda võib rahumeeli ka välistingimustes hoida. Ja mis kõige vahvam – voolikloodiga saab loodida ka nurkde taha.
Kui looditavate punktide vahemaa on pikk, siis laserloodi puhul, sõltuvalt seadme kvaliteedist ja häälestatusest, võib loodimisnäitudes kõikumisi olla. Odavaimate laserite optikagi pole suurem asi – pikema vahemaa puhul laser hajub ja mõõtepunkti leidmine on raskem. Vooliklood on lollikindel kasvõi kümnekilomeetrise vahemaa puhul. Ja kui vooliklood lähebki katki või kaob ära, siis uue vooliku hankimine ei ole teab mis suur rahaline kulutus.
Mitu hinda
Et lihtne vooliklood teha, on vaja näiteks sobiva pikkusega kaheksamillimeetrist läbipaistvat plastvoolikut, paar puupunni ja kas karamell- või vesivärvi voolikusse pandava vee värvimiseks. Kes peenemalt väljanägevat töövahendit tahavad, võivad hankida hinnalt kallima silikoonvooliku.
Müügil on ka tööstuslikult toodetud voolikloode, aga nende hinnad on üsna soolased ja erinevates kauplustes võrreldult on hinnakääridki üsna suured.
Kui pikk voolik loodimiseks on, sellel pole vähimatki tähtsust – voolikuga võib kasvõi tervele linnale tiiru peale teha, voolikuga võib minna ümber nurkade ja isegi ülesmäge. Mõõtmistulemus on alati täpne, kui vaid voolik ei leki ja loodija oskab tööriista õigesti kasutada.
Tegutse nii
Voolikloodi tööpõhimõte on lihtne ja selle tegemine hõlbus. Kaupluses on plastvoolik pooli peal, nii et kui voolik on lahti tõmmatud, kipub see uuesti rullile tagasi keerduma. Plastvoolik reageerib ka õhutemperatuurile kas siis jäigemaks või pehmemaks muutudes. Kui tahad kõverat voolikut sirgemaks saada, hoia seda hetk kuumas vees või kuumaks köetud saunas. Seejärel tõmba voolik õues sirgeks ja pane kummagi otsa peale raskused. Jahtudes tõmbubki voolik sirgeks ja ka jääb sirgeks.
Voolik täidetakse veega sifooni põhimõttel nii, et vooliku üks ots on laual olevas veega täidetud anumas. Kui kahtled, kas veenivoo on voolikus hästi näha, lisa veele värvainet; värviline vedelik on voolikus hästi nähtav. Võta vooliku teine ots kätte, aga laual olevast veeanumast tunduvalt madalamal – kas taburetil või lausa põranda lähedal. Ime vooliku alumisest otsast sedavõrd tugevalt, et vesi tõuseb voolikus kõrgemal olevast täiteanuma nivoost kõrgemale, misjärel vedelik hakkab iseenesest voolikusse jooksma. Kui voolik on veega täitunud, sulge alumine voolikuots sobiliku puupunniga. Pliiatsijupist saab üsna hea voolikupunni. Võta mõlemad voolikuotsad võrdsel kõrgusel endale kätte ning eemalda puupunn ja kontrolli, kas vett on voolikus piisavalt.
Voolikut ei täideta veega kuni otsteni – veel peab olema voolikus liikumisruumi kummagi otsa suhtes vähemalt 20 cm! Kui vett on voolikusse sattunud liiga palju, tuleb liigne lihtsalt välja kallata, ja kui liig vähe, tuleb seda lisada.
Voolikus olevas vees ei tohi olla õhumulle – see tuleb hoolikalt üle kontrollida. Õhumullid liiguvad aeglaselt vooliku lahtiste otste suunas. Kui mulle on voolikus näha, katsu need mingi sobiliku abivahendiga katki teha – heinakõrs, joogikõrs või muu sarnane vahend sobivad selleks hästi. Seejärel tuleb vaid kumbki vooliku ots puupunniga sulgeda, et isetehtud suurepärast mõõteriista transportida saaks.
Mõõda õigesti!
Kiiremini sujub voolikloodiga loodimine, kui loodijaid on kaks – kummaski vooliku otsas üks inimene. Veetaset on siis kergem üles märkida, kui üks inimene ei pea edasi-tagasi kahe mõõtekoha vahet käima. Voolikloodiga saab mõõtetöö küll ka üksinda tehtud, ent siis peab algpunktis vooliku kindlalt pinnale kinnitama, et see sinna ka püsima jääks. Kui loodid üksi, võta algul vooliku mõlemad otsad kõrvuti kätte ja tõmba eest puupunnid. Oota, kuni veenivood kummaski vooliku otsas on samal tasemel; seejärel kinnita üks vooliku ots algpunkti selliselt, et veenivoo on just soovitud kohas. Pane taas vooliku teise otsa punn ette ja liigu sellega järgmise mõõdetava kohani.
Siis tõmba punn voolikusuust välja. Kui vooliku mõlemad otsad on lahti, võtab uues mõõtekohas veidi aega, enne kui vee liikumine voolikus seiskub. Mine kontrolli, kas veenivoo algpunktis on õigel kõrgusel. Kui see nii ei ole, liiguta uues kohas voolikuotsa üles või alla, kuni veenivoo algpunktis õiges märgis on.
Üksi loodides tuleb käia korduvalt kahe punkti vahet. Ja kui ei õnnestu saada algpunktis veenivood täpselt soovitud kõrgusele, siis saatuslikuks see siiski ei saa... tuleb asjaolu lihtsalt arvesse võtta. Järgmises mõõtmispunktis saab asja parandada sellega, kui seal märkida ära sama viga, mis algpunktis oli kas üle või alla loodimismärgi.
Vooliklood toimib ühendatud anumate põhimõttel. See on füüsikaseadus, mille põhjal veesamba pind ühes vooliku otsas tõuseb või langeb alati samale tasemele koos vooliku teise otsa veesambaga, olgu vahemaa kuitahes pikk. Kui algpunktis on veenivoo nö märgis, siis vooliku teises otsas olev veenivoo näitab, et märk tuleb seal teha samale kõrgusele, ja nii ongi kaks punkti omavahel loodis.
Veepinna kõrguse järgi voolikus saadki arvutada, kui sügavale oleks vaja nt maapinda eemaldada, liigutada terrassi serva või tõsta soklit, et need kindlasti algpunkti suhtes loodis oleksid.
