Puuduliku ventilatsiooni põhjustatud liigne niiskus ja halvimal juhul ka hallitus ei ohusta ainult vannituba, vaid lõpuks ka teisi ruume. Levib ekslik arvamus, et kui paneme põrandakütte, siis vannituba pole enam niiske ja kõik mured on lahendatud. Põrandaküte kuivatab küll põrandat ja soodustab loomulikku ventilatsiooni, kuid niiskust saab välja ajada ikka ainult ventilatsiooni abil.
Märgruumi ventilatsioon piisav, kui kondensaat peeglilt kaob 15 minuti jooksul ventileerimise algusest. Tüüpiline vannituba paneelelamutes on 3–4 m² põrandapinna juures kuni 10 m³. Kõige tavalisem standardventilatsioon ventileerib selle viie-kümne minuti jooksul.
Samas peab arvestama, et sama palju, kui ventilaator välja tõmbab, peab vannituba õhku juurde saama. Sageli jätavad iseehitajad tegemata uksesse õhu pealevoolu resti või paigaldamata ukse alla ventileeriva paku. Praktikas piisab, kui jätta lävepaku ja ukse vahele kuni 10 mm pragu. Selleks, et õhk liiguks läbi kogu elamise, peab see vabalt pääsema eluruumidest kööki ja vannituppa.
Korruselamutes on puuduliku ventilatsiooni põhjuseks sageli ka umbes ventilatsioonilõõrid. Siin aitab see, kui korstnapühkija lõõrid läbi pühib, samuti võivad kinni olla katusele suubuvad lõõriavad. Alati on parim variant äratõmbe juhtimine vertikaallõõri, selle puudumisel on ventileerimata olekust parem ka otse välisõhku suubuv lahendus, kuid siin peab kindlasti paigaldama tagasivooluklapi(d).
Vannitoas peaks õhu väljatõmme olema 10-20 l/s. Halva ventilatsiooni põhjusi võib olla palju. Tavaliselt on korterelamusse ehitatud vertikaalsed ventilatsioonitorud, kuid sageli (eriti vanemates majades) ei täida need oma ülesannet piisavalt hästi. Kortermajas võib ventilatsioonilõõr aastatega olla tolmunud või prahiga täitunud.
On juhtunud sedagi, et lind on ventilatsiooniavasse pesa teinud või korteri eelmine omanik ava lihtsalt kinni müürinud. Igal juhul peaks ühistu kortermajas ventilatsioonilõõre kontrollima ja vajadusel need puhastada laskma. Seda, kas ventilatsioonilõõris on tõmme piisav, saab mõõteriistaga kontrollida.
Püsiv niiskus on soodne pinnas hallitusele
Ekspertide sõnul peaks eluruumide keskmine niiskustase jääma vahemikku 45%-55%. Hallitus hakkab moodustuma, kui suhteline õhuniiskus ületab 70%. Hallitus ja kooruv värv nii vannitoas kui ka sellega piirnevate tubade seintel on probleemid, mis ilmnevad tihtipeale korraga. Selle põhjuseks on ka ebapiisav hüdroisolatsioon.
Levinud eksiarvamuse kohasel on keraamiline plaadiga kaetud sein veekindel ja mingit lisakihti veeisoleerimiseks ei vaja. Kahjuks pole see tõsi – keraamiliste plaatidega seinad ja põrandad vajavad vastavalt tsoonile niiskus- või veetõket. Puuduv isolatsioon põhjustab seina märgumist, mis omakorda tekitab hallitust ja värvi koorumist.
Kui märgunud sein on ühtlasi ka välissein, siis suureneb selle soojusjuhtivus ja vannituba muutub külmemaks. Hüdroisolatsioonimaterjalid moodustavad seina pinnale niiskuskindla kihi, mis ei lase niiskusel seina sattuda. Vannitubades on selleks mugav kasutada võõbatavaid hüdroisolatsioonimastikseid koos tugevndusriidega.
Väikese vannitoa puhul on soovitav katta hüdroisolatsiooniga lisaks põranadale kõik seinad. Kui vannituba on suurem ja kõikide seinte katmine osutub liiga kalliks, siis võib piirduda kogu põranda ja seintega vaid kraanikausi, dušši ja vanni läheduses. Ülejäänud seinad tuleks sel juhul katta niiskustõkkevahendiga. Siinkohal tuleks erand teha kipsseinte puhul ja katta kõik seinad veetõkkega. Puudulikult tehtud hüdroisolatsioon on sisuliselt sama halb kui selle tegemata jätmine.
Allikas: AusKonsult
