Tervita kevadet õitsvate püsikutega

Johanna Vireaho
Sisuturundus
Priimulad, ülased ja lumeroosid toovad kevadesse õisi. Vahele võib istutada erinevaid sibullilli, näiteks sobib hästi kellukesekujulise õiega kirju püvilill. | Hanna Marttinen

Kui talve taandudes hakkavad mullast esimesed rohelised kerkima, on aedniku õnnepäevad saabunud. Istuta kevadisi õitsejaid iseenda ja tolmeldajate rõõmuks.

Kui talve taandudes hakkavad mullast esimesed rohelised kerkima, on aedniku õnnepäevad saabunud. Kenad kevadlilled on justkui loteriivõit, sest talv on viimaks möödunud ja kevadised püsikud puhkevad õide. Priimulad, kevad-nabaseemnikud, lumeroosid, aed-karukellad ja teised jahedaid ilmasid trotsivad kevadised õitsejad on auga välja teeninud koha igas aias.
 

Kutsu kevad oma aeda
 

Kevadisse lillepeenrasse on lihtne leida kevadel õitsevaid sibullilli, kuid ka püsilillede hulgas on rohkesti rõõmu ja värve pakkuvaid liike. Kevadises lillepeenras võib olla lopsakaid ja värvikaid taimi, kuigi kevadised püsikud on enamasti väikesed ja õrnad. Kuid pärast pikka talve on kõik roheline ja õievärvid rõõmu ja helget meeleolu pakkuvad.

Paiguta kevadlillede peenar sellisesse kohta, kus õrnu õisi saab vaadelda aiateel kõndides või aknast välja vaadates. Sobiv koht kevadisele õieilule on ka puhkenurk aias. Poolvarjulises kohas kestab paljude taimede õitsemine pikemat aega kui päikselisel kohal, seetõttu on kasvukoha valgustingimused olulised ka lilleilu kestmisel.

Kevadise lillepeenra kavandamise ja istutamise tööd võib teha kogu kasvuhooaja kestel, kui kasutada potis ettekasvatatud taimi. Sõbralt saadud taimehakatisi tuleb istutada kasvuhooaja alguses, et taimed jõuaks juurduda. Sibullillede sibulaid võib pista kevadise lillepeenra mulda juba sügisel septembrikuus, siis puhkevad õied järgmisel kevadel. Samasse peenrasse võib kevadiselt lopsaka istutuse tagamiseks lisada suvel õitsevaid püsikuid, dekoratiivpõõsaid või kasvõi õunapuu, mis kerkib kroonina kevadiste õistaimede kohale. Paljud kevadised püsikud on peenras madalakasvuliste taimedena head pinnakatjad ja ääristaimed.

 

Rõõm loodusest
 

Erinevatest liikidest rajatud peenar rõõmustab silma pikalt, kui istutusse valitud liigid ja sordid õitsevad veidi eri aegadel. Et üldmulje oleks rahulik ja harmooniline, istuta igast valitud taimeliigist mitu istikut. Enamasti jätab kõige parema mulje paaritu arv taimi.

Erinevatest liikidest peenrast on palju rõõmu ka loodusliku mitmekesisuse seisukohalt. Kevadised õitsejad rõõmustavad ka paljusid talvitunud putukaid, keda kevadpäike üles äratab. Liblikate, kimalaste ja mesilaste jaoks on eriti varakevadel oluline saada toitaineid ning looduses on sel ajal veel vähe õitsejaid. Seepärast ongi oluline, et juba varakevadel valitakse õitsevaid ja rohkesti nektarit pakkuvaid taimi.

 

Kevadel õitsvad püsikud
 

Aed-karukell

Aed-karukella Pulsatilla vulgaris õrnad õied rõõmustavad aednikku juba varakevadel. Taim näib õrnuke, kuid on tegelikult väga vastupidav. Tervet taime katavad kaitsvad pehmed udemed. Õied puhkevad varsti pärast lume sulamist, sageli aprillis. Õied on valged või lillakassinised ning avanevad enne lehtede tärkamist. Pärast õitsemist kaunistab taime õhuline seemnepall, mis püsib suve keskpaigani. Aed-karukell eelistab kasvada valgusküllases kasvukohas ja hästi vett läbilaskvas pinnases. See liik sobib hästi kiviktaimlasse.
 

Lumeroos

Lumeroos Helleborus on vaatamata nimele kevadine õitseja. Pehmetel talvedel puhkevad esimesed õied juba jõulude ajal, kuid enamasti alles kevadel. Kuigi nimes on roos, ei ole sel kaunil taimel roosiga midagi ühist, lumeroosid kuuluvad tulikaliste hulka.

Lumeroosid kasvavad hästi parasniiskes, lubjarikkas pinnases põõsaste varjus. Parim kasvukoht on poolvarjuline. Otsene päikesevalgus võib kevadise intensiivse kiirgusega taime lausa ära kuivatada. Pehmed talved võivad lumeroosile sageli keeruliseks kujuneda, põhja pool pakub lumekate piisavat kaitset. Kui lumeroosid sinu aias ennast hästi tunnevad ja kui oled istutanud erinevaid sorte, võib peagi siin-seal ka väikseid, seemnest tärganud taimi märgata.
 

Priimulad

Priimulate Primula hulgas on erinevaid liike ja sorte nii kevadel kui varakevadel värvirõõmu pakkumas. Hooaja esimesteks õitsejateks on nurmenukud. Kollased õied piiluvad rõõmsalt põõsaste varjust. Taimele võib anda kasvuruumi ka muru sees. Nurmenukud paljunevad nimelt seemnetega ja tärganud noori taimi võib leida üllatavatest kohtadest. Kerapriimulate õitseaeg algab veidi hiljem, hiliskevadel. Parasniiske ja viljakas, kuid hästi vett läbi laskev pinnas meeldib priimulatele kõige enam.
 

Kevad-nabaseemik

Varjulistes ja poolvarjulistes paikades, niiskes pinnases kasvav kevad-nabaseemnik Omphalodes verna moodustab kauni lehevaiba. Taime õied meenutavad meelespea õisi. Kevadel puhkevad südajate lehtede kohal erksinised õied. Õitseaeg jääb hiliskevadesse.

 

Veel kevadel õitsevaid püsikuid
 

Kirikakar

Kollane ülane

Maikelluke

Lõokannused

Koerahammas

Võõrasema

Labradori kannike

Epimeedium

Lõhnav kannike

Võsaülane

 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid