Saak säilib siis, kui see korjata õigel ajal. Millistel tingimustel erinevaid köögivilju säilitada?
Priit Põldma
EMÜ
Septembri esimesel poolel koristatakse ka need kõrvitsa viljad, mida soovitakse pikemalt säilitada. | Shutterstock

Kuigi erinevate köögiviljade kasvuperioodi pikkus on erinev ja saaki võib korjata koheseks tarbimiseks ka suvekuudel, toimub peamine talvevarude kogumine septembris-oktoobris.

Enamasti kasvatatakse pikemaajaliseks säilitamiseks kartulit, sibulaid, kõrvitsaid ja erinevaid juurvilju. Ka peakapsaid ja porrulauku saab kodukeldris mõnda aega säilitada. Köögiviljade säilivust mõjutavad mitmed tegurid, esmalt siiski õige sordi valik. Seemnepoodides on saada nii koheseks tarbimiseks mõeldud varajasemaid sorte kui ka pikemaaegseks säilitamiseks aretatud köögiviljade sorte. Optimaalsed kasvutingimused tagavad parema säilivuse, samuti aitab sellele kaasa aiapidaja hoolsus taimede väetamisel ja kastmisel, vajadusel taimede kaitsel haiguste ja kahjurite eest. Õige koristusaeg, hoiustatava köögivilja hea kvaliteet ning head säilitustingimused on pikaajalise säilimise eeldus.

Saagi koristamiseks peab võimalusel valima kuiva ilmaga hommikupooliku, kui viljadel on veel öine jahedus sees. Vihmast märjad köögiviljad ei säili hoidlas hästi. Kui vaja, tuleb enne hoiule panemist lasta neil varjulises paigas kuivada. Ka väga soe ja päikesepaisteline ilm ei ole säilitusköögivilja koristamiseks kõige parem. Aedvilja temperatuur on sellisel juhul kõrge ning kui hoidlas ei ole sundjahutust, võivad viljad ruttu närtsida.

                             

Küüslauk, sibul, kõrvits

 

Sügisest saagikoristust alustatakse koduaias enamasti küüslaugust ja sibulast. Küüslauk koristatakse tavaliselt juba augusti algul ja sellele järgneb augusti teisel poolel või septembri algul sibula ülesvõtmine. Söögisibul on koristusküps, kui 70–80% pealsetest on lamandunud ja kuivanud. Pärast ülesvõtmist jäetakse sibulad umbes 1 nädalaks peenrale kuivama ning seejärel tuleb neid hoida veel umbes nädal ruumis, kus on 25–30 soojakraadi. Nii küüslauku kui sibulat on kuivatatud ka saunalaval, aga seal ei tohi temperatuur tõusta üle +35 °C.

Septembri esimesel poolel koristatakse ka need kõrvitsa viljad, mida soovitakse pikemalt säilitada. Nende valmimisest annab märku varre kuivamine, koore tugevnemine ning värvuse muutumine sordiomaselt oranžiks või kollaseks. Viljavars tuleb kindlasti vilja külge jätta ja mida pikem see on, seda parem. Varreta või tugevalt kahjustatud kõrvitsad tuleb ära tarbida esmajärjekorras, sest need säilivad halvasti.

Koristamisel peab viljadega ettevaatlikult ümber käima, kuna isegi väikeste koorepragude kaudu võivad kõrvitsasse tungida haigustekitajad ja see hakkab ruttu mädanema. Koristada tuleb kuiva ilmaga enne esimeste öökülmade saabumist, sest külmanäpistatud viljad riknevad peagi.

Pikemaajaliseks säilitamiseks mõeldud kõrvitsatel võiks lasta umbes 2 nädalat järelvalmida – temperatuur olgu siis +27–30 °C ja õhuniiskus 80%. See protseduur tugevdab vilja koort ning parandab pindmisi kahjustusi.

 

Peet, porgand, kaalikas

 

Alates septembri teisest poolest võib hakata koristama erinevaid juurvilju. Kõige külmaõrnem on söögipeet, mis tuleb põllult ära viia, kui lubatakse öökülma alla –2 °C. Eriti tundlikud on pikliku viljaga sordid. Samuti võib sellise temperatuuri puhul kahjustuda porgandi juurvilja mullast väljaulatuv osa.

Külmakahjustusega juurviljade säilivus halveneb oluliselt ning need tuleb esmajärjekorras ära tarvitada. Kaalikas, petersell ja juurseller kannatavad ka tugevamaid öökülmi. Nende koristusaeg jääb enamasti oktoobrisse.

Säilitamiseks mõeldud juurviljad kergitada aiahargiga ettevaatlikult mullast lahti, seejärel saab pealsetest tõmmates juurika hõlpsasti kätte. Lehed tuleb juurvilja küljest eraldada lõigates nii, et vilja külge jäävad 1–2 cm pikkused varrejupid. Lehti murdes võite kahjustada ka vilja ning sellega soodustada säilitushaigustesse nakatumist. Samal põhjusel ei tohi juurvilju mullast puhastamiseks üksteise vastu kloppida. Säilitamiseks mõeldud juurvilju ei pesta.

 

Peakapsas ja porrulauk

 

Hilised peakapsa sordid koristatakse enne tugevamate öökülmade saabumist. Kapsapeadele jätta kaitseks ümber paar lahtisemat lehte. Need viia põllult kohe jahedasse keldrisse ning ladustada riiulitel või kastides.

Viimasena koristatav köögivili on tavaliselt porrulauk. Tema on üsna külmakindel ning keldrisse viiakse ta alles oktoobri lõpus või novembris. Porru kaevata aiahargiga mullast lahti, kärpida lehti ja juuri ning „istutadaˮ keldris liivaga täidetud kasti või ämbrisse, kus ta ei närtsi nii kiiresti.

 

Vajalikud hoiutingimused

 

Üldreeglina koristatakse säilitatavad köögiviljad nii hilja sügisel kui võimalik, vältides samas öökülmade kahjustusi. Enne keldrisse viimist tuleb aiakraam korralikult sorteerida, eemaldades vigastatud köögiviljad.

Enamik köögivilju säilib hästi temperatuuril 0 kuni +1 °C ning suhtelise õhuniiskuse 95–98% juures. Kodukeldris, kus ei ole sundjahutust ja niisutussüsteemi, on õigete tingimuste saavutamine üsna raske. Temperatuuri saab hoidlas alandada, kui ööseks avada hoiuruumi uks, õhuniiskuse suurendamiseks võib aga põrandale valada veidi vett.

Sarnased artiklid