Normaalselt võib päevas välja langeda 100–150 juuksekarva, ööpäevane kasv on 0,2–0,4 mm. Lõikamata juuste pikkus ei ületa harilikult 1,5 m.
Juukse elus osa on peanaha all asuv karvasibul ehk juuksejuur, mis asub juuksenääpsuks nimetatavas karvatupes. Juuksenääpsu kaudu saavad juuksed toitaineid ning see varustab peanahka ja juukseid rasuga. Juuksekarva nähtav osa koosneb kolmest osast: väline kiht ehk koorend, juuksekoor ja säsi.
Välises kihis on 8–9 soomusekihti. Kui need keratiinikihid on terved, on juuksed läikivad ning ilusad. Juuksekoores on fibrillaarne (kiuline) valk keratiin, mis annab juustele elastsuse, tugevuse ja värvuse. Säsi ühendab karva juuksenääpsuga.
Juuksed koosnevad tugevast ja kiulisest valgust keratiinist (97%), mida leidub ka küüntes, loomade küünistes, karvkattes, sarvedes, ja veest (3%).
Tänapäeval hinnatakse juuste loomulikku ilu, kohevust ja kaunist läiget kõrgelt ning selle saavutamiseks kulutatakse erinevatele juuksehooldusvahenditele palju raha. Juuste ilu on aga otseses seoses inimese üldise tervisega.
Põhjalik läbimurre juuksehoolduses toimus alles 20. sajandil algul, kui naised hakkasid tähelepanu pöörama loomulike, mitte võltsjuuste, näiteks parukate vajadustele. Sagenes šampooniga pesemine ning kasvas huvi juuksehooldusvahendite vastu.
Terve peanahk on hallikasvalge ja lõhnatu. Kui selle värvus muutub roosakas-punakaks, tuleks mõelda, mis juuksehooldusvahendeid kodus kasutatakse. Juuksehooldusvahendid sisaldavad palju keemilisi ühendeid, mida on toodetesse lisatud, et tagada nende konsistents, värvus, säilivus ja muud omadused. Need ained võivad mõnel inimesel põhjustada ärritusdermatiiti ja harvem kontaktallergiat. Kui selline kahtlus tekib, saab uuringute ja raviga aidata nahaarst.
Tugevad koostisained rikuvad pikemas perspektiivis peanaha happekihti. Tagajärjeks on see, et pikapeale võib tekkida juuretasandil põletik. Piltlikult öeldes näeb see välja nii: pead kratsides satuvad küüne all olevad mustus ja bakterid peanahale ning kui kaitsekiht ei suuda neid kinni hoida, satuvad need juuksejuure kanalisse, steriilsesse piirkonda, kus hakkavad juustele kahju tegema.
Juuksehooldusvahendiga on nagu toidugagi – mida puhtam, looduslikum, seda parem. Seega tuleb võimalusel kasutada looduslikke šampoone ja muid hooldustooteid. Loodustoodetes ei ole lubatud kasutada selliseid koostisosi nagu Sodium Lauryl Sulfate (SLS), Sodium Laureth Sulfate (SLES), Propylene Glycol ja parabeene. Kui aga peanahal avaldub mingi tõsisem probleem, siis ei saa looduslikele vahenditele siiski lootma jääda.
Juuste väljaalangemise ja hõrenemise üheks põhjuseks on meie elutempo: inimeste üle- või alakoormatus, mis põhjustab emotsionaalseid pingeid ja mõjutab juuste kasvutsüklit, viies kokkuvõttes juuste väljalangemise ning hõrenemiseni. Ka selle korral ei aita ainult loodusravi, vaid tuleb tegeleda probleemi põhjustega.
Eraldi peanahahaigusi pole olemas, või siis ainult meestüüpi kiilaspäisus. Teised peanahal avalduvad haigused – psoriaas, lihhen, seborroiline ekseem, koldeline alopeetsia, luupus jm – avalduvad ka mujal nahal.
Haigusi ravib siiski arst
Nahahaiguste arstid käsitlevad inimest kui tervikut ning toetuvad haigetele soovituste andmisel ja haiguste ravimisel teaduspõhise meditsiini tulemustele. See, et ravis kasutatakse lokaalseid vahendeid (salvid, geelid, lahused, šampoonid jm) või tablettravi, ei tähenda seda, et probleemile kitsalt lähenetakse. Need ravimid sisaldavad ju vajalikke toimeaineid teatud haiguste raviks.
Peale nahaarsti on juuste tervisele mitmeid abimehi. Nagu kosmetoloog saab peale arsti kirjutatud rohtude parandada inimese nahka omapoolsete hooldavate protseduuridega, nii on ka peanaha ja juustega. Kui nahahooldusspetsialisti nimetatakse kosmetoloogiks, siis juuste- ja peanahaprobleemidega tegelevat spetsialisti kutsutakse juukseuurijaks. Tema tegeleb juuksejuure rakkude analüüsimisega ning kõige sellega, mis toimub inimese peanahas juuksejuure tasandil.
Juuksekarvas peegelduvad inimeste mitmed haigusseisundid – väsimus, stress, hormonaalsed häired – ja seda näevad ka juuksurid. Just neile torkab kohe silma, kui inimene põeb rasket haigust, sest seda on esimesena näha juustest. Ka näiteks raseduse ajal toimuvad muutused muudavad tihti juuste seisukorra kehvemaks.
Juuste seisukord oleneb eelkõige juuresibulast: kui see on atrofeerunud (kõhetunud), juus kärbub ja langeb välja, juurdekasv on nõrgem ja vähesem. Ka peanahk muutub paksemaks ja kõvemaks, mis võib tekitada kõõma, kihelust, haavandeid. Muutused toimuvad ikka sisemistel põhjustel.
Eestis tegelevad peanahahaigustega kõik nahaarstid vastavalt oma väljaõppele, ent kuna riik on väike, siis ei leidu meil praegu dermatoloogi, kes tegeleks ainult juukseprobleemiga. Siiski tuleb meeles pidada, et haigusseisunditega, haiguste diagnostika ja raviga tohivad tegeleda ainult meditsiiniharidusega inimesed: ekseem, psoriaas ja koldeline alopeetsia on haigused, mitte lihtsalt seisundid, mis leevenduvad juuste õige hooldamisega.
Allikas: „Sinu imeline nahk“
