Parematest paremad ploomid

Harri Poom

Ploomipuud armastavad nagu kõik luuviljalised lubjarikast pinnast. | Shutterstock

Ploomipuud on koduaias kahtlemata väga populaarsed, õunapuude järel kohe teisel kohal. Uue aastatuhande alguses loendati Eesti aedades kasvamas umbes miljon õunapuud ning rohkem kui 400 000 ploomipuud. Ploomid on ju väga maitsvad, samas ka tervisele kasulikud, sest sisaldavad rikkalikult kaaliumi ja antioksüdante, ent arvestatavas koguses veel rauda ja C-vitamiini.

Aias tuleb ploomipuule võimaluse korral valida soojem ja kaitstum nurk, sest mitte kõik sordid ei ole väga hea talvekindlusega. Ploomipuu (Prunus) on meil kasvatatavatest viljapuudest kõige niiskuslembesem ja põuakartlikum, sedagi peab puu istutamisel arvestama. On sorte, mis suudavad kasvada-viljuda isegi ajutiselt üleujutatavatel aladel, kus õunapuud kiiresti vähi tõttu hukkuvad – näiteks ’Pärnu sinine’ ja ’Noarootsi punane’. Ehkki väga paljud ploomisordid saavad piisavalt hästi hakkama vaid oma õietolmuga, on neidki, kellel on kõrvale kindlasti vaja tolmuandjat. Kui istutada aeda mitu ploomipuud, ei pea nad sugugi kõik olema isetolmlejad, oluline on vaid, et igale sordile on olemas sobiv tolmuandja. Väga head paljudele sortidele on ’Emma Leppermann’, ’Victoria’ ja ’Märjamaa’. Viimane annab tolmu ka hiljem õitsvatele sortidele, nagu ’Liivi kollane munaploom’ ja ’Polli munaploom’.