Okkad, oksad ja vaik aitavad

Kodutohter
Enamasti valmistatakse okastest teed või tinktuuri, kuid hästi mõjuvad ka okka- ja oksavannid. | Shutterstock

Kuuseokkad ja tipmised oksad koos okastega on rikkad C-vitamiini poolest, ka talvel – kuni 400 mg 100 g okastes ehk üle kahe korra rohkem kui näiteks mustades sõstardes.

Okastes leidub rikkalikult karotenoide ja teisi bioaktiivseid aineid. Kuuseokastes ja -okstes on rikkalikult eeterlikke õlisid, park- ja mineraalaineid (raud, kroom, vask, alumiiniumi- ja mangaanisoolad jt). Just parkainetel on mikroobidevastane toime ja seetõttu on need eriti olulised külmetushaiguste korral.
Enamasti valmistatakse okastest teed või tinktuuri, kuid hästi mõjuvad ka okka- ja oksavannid.
Ka talvel saab korjata kuusevaiku – see on suurepärane ravim haavandite, paisete (furunkuloosi), mädaste haavade ja põletushaavade ning marrastuse korral. Ka sõrmeotste või suunurkade lõhesid on kasulik kuusevaiguga tupsutada.
Kuusevaigu igapäevane imemine aitab leevendada põie- ja ka hingamisteede põletikku. Kuusevaigust valmistatakse ka salvi, mis säilib kaua.
Inhalatsiooniks ei pea ilmtingimata tegema tõmmist, oksad ja okkad võib panna kuumale pliidirauale fooliumi peal.
Otse metsast toodud kuuseokkaid võib kuivatada ka toatemperatuuril ja neid hiljem jahvatatult kasutada tee või salvi valmistamiseks.

Sarnased artiklid