Mõned ravimid põhjustavad juuste hõrenemist

Juuste väljalangemine võib kergesti muret tekitada. Sageli on juuste hallinemine ja hõrenemine lihtsalt vanusega seotud normaalne füsioloogiline nähtus.
Kõige levinum kiilaspäisuse põhjus on androgeenne alopeetsia. 
Selle käivitavad mitmed erinevad geenid ja see progresseerub aeglaselt. Meestel hakkavad juuksed õhenema oimukohtades või pealael, sageli noores täiskasvanueas, ja juuste väljalangemine võib viia täieliku kiilaspäisuseni. Naistele omane juuste väljalangemine algab tavaliselt keskeas ja viib juuste püsiva hõrenemiseni. Mõnikord võib aga esineda ka mõni haigus või muud tegurid. 

Need põhjused põhjustavad juuste väljalangemist.

1. Peanaha nahahaigused
Peanaha nahahaigused võivad olla seotud juuste väljalangemisega. Atoopiline dermatiit, seborröa dermatiit ja psoriaas mõjutavad sageli peanahka. Juuste väljalangemine võib tuleneda kratsimisest, kui tekib nahaärritus. Peanaha seeninfektsioon võib põhjustada juuste murdumise ja väljalangemise kahjustatud piirkonnas.

2. Rauapuudus
Rauapuudusest tingitud aneemia võib põhjustada mitmesuguseid sümptomeid. See võib kaasa tuua ka juuste väljalangemise. Rauapuudust on põhjust kahtlustada, kui patsiendi ferritiini tase on alla 15–30 µg/l ning patsiendil on tüüpilised rauapuuduse sümptomid ja ta kuulub rauapuuduse riskirühma. Rauapuuduse põhjuseks võivad olla toitumisalased põhjused. Teatud dieedid võivad viia rauapuuduseni, kui raua tarbimine ei ole tagatud.
3. Kilpnäärmehaigused
Juuste väljalangemine kilpnäärmehaiguste tõttu on levinud sümptom. Nii hüpotüreoos kui ka hüpertüreoos võivad mõjutada juuste seisundit. Sümptomeid võivad põhjustada ka haiguse ravimid.
Hüpotüreoos võib põhjustada probleeme ka teistes piirkondades, näiteks kulmudes.
Hüpotüreoidismi korral muutuvad juuksed hõredaks ja langevad välja, kuna ainevahetus aeglustub. Hüpertüreoidismi korral muutuvad juuksed hapraks ja murduvad, kuna ainevahetus kiireneb.
4. Haruldased haigused
Mõned haruldased haigused võivad põhjustada armistunud alopeetsiat ja juuste väljalangemist. Need haigused armistavad nahka ja atrofeerivad selles piirkonnas juuksefolliikuleid. Seetõttu langevad juuksed jäädavalt välja.
Tavaliselt on haiguse esimeseks sümptomiks peanaha punetus laikudena, mille järel muutuvad sümptomaatilised piirkonnad haiguse progresseerudes armide sarnaseks ja kahvatuks. Armistunud alopeetsia on põhjustatud naha erütematoosluupusest või mõnest teisest haruldasest nahahaigusest.
Diagnoos põhineb haiguse kliinilisel pildil ja biopsial.

5. Teatud ravimid
Erinevad ravimid võivad mõjutada juuste väljalangemist või hõrenemist. Selliste ravimite hulka kuuluvad: tsütotoksilised ravimid, retinoidid (A-vitamiini derivaadid), antidepressandid, beetablokaatorid, verevedeldajad, hormonaalsed preparaadid, näiteks rasestumisvastased vahendid ja kilpnäärmehormoonid, epilepsiaravimid, seenevastased ravimid.

6. Menopaus
Menopausi ajal vallandab östrogeeni vähenemine naise kehas mitmesuguseid muutusi, näiteks naha elastsuse vähenemist. Samuti võivad muutuda juuste tekstuur ja paksus. Juuksed võivad hõreneda ja kaotada oma elastsuse. Juuste väljalangemine võib kiireneda.

Need on osa loomulikust vananemisprotsessist.
7. Sünnitus
Enamasti tunnevad juuksed end raseduse ajal hästi, nad võivad isegi tugevalt kasvada ja läikivaks muutuda. Mõni kuu pärast sünnitust langeb aga palju juukseid välja. See faas kestab paar kuud ja seejärel naasevad juuksed oma endisesse olekusse.
See on täiesti normaalne, tavaline, ajutine ja füsioloogiline nähtus, mis tekib pärast rasedust. Nähtust nimetatakse telogeenseks effluviumiks.

Millal muretseda?
Juuste väljalangemist tuleks tõsisemalt võtta ja arsti poole pöörduda, kui ilmnevad järgmised sümptomid:

juuste väljalangemine on äkiline ja tugev;

juuksed hõrenevad väga kiiresti;

sümptomiteks on laiguline juuste väljalangemine;

põletikulised muutused peanahal;

armistumine;

kiilaspäisus;

juuste väljalangemine on pikaajaline;

muud ebameeldivad sümptomid peanahal;

lisaks juuste väljalangemisele ilmnevad ka muud murettekitavad ja uued sümptomid.