Salakaval alapalavik: miks kraadiklaasi näit vahel madalale kukub?
Ühekordne või lühiajaline temperatuuri kõikumine ei ole põhjus paanikaks. | foto: ShutterstockKui kraadiklaas näitab üle 38 kraadi, teame täpselt, mida teha. Tegu on palavikuga, mis viitab keha võitlusele mõne viiruse või põletikuga. Kuid mis saab siis, kui termomeetri näit langeb hoopis alla normi? Alapalavik ehk kehatemperatuuri langus tekitab sageli segadust ja küsimusi, sest sellest räägitakse avalikkuses palju vähem. Ometi puutuvad paljud inimesed sellega kokku ning teaduslikud tagamaad aitavad mõista, millal on tegu keha ajutise omapäraga ja millal tõsisema tervisemurega.
Meditsiiniliselt loetakse inimese normaalseks kehatemperatuuriks vahemikku 36,1 kraadist kuni 37,2 kraadini. Täpne number on aga sügavalt individuaalne ja sõltub paljudest teguritest, nagu kellaaeg, vanus, hormonaalne tase ja mõõtmismeetod. Kerge temperatuuri langus vahemikku 35,5–36,0 kraadi on sageli lihtsalt organismi individuaalne eripära või ajutine nähtus, mis ei kujuta ohtu. Teaduslikus ja meditsiinilises mõistes algab tõeline kliiniline alapalavik ehk hüpotermia siis, kui keha sisetemperatuur langeb alla 35,0 kraadi, mis tähendab, et organism ei suuda enam piisavalt kiiresti soojust toota, et korvata selle kadu.
Erinevalt kõrgest palavikust, mis on immuunsüsteemi aktiivne vastureaktsioon, viitab madal kehatemperatuur sageli sellele, et keha mootor töötab säästurežiimil. Üheks väga sagedaseks põhjuseks on hiljuti läbipõetud viirushaigus ja sellest tingitud keha kurnatus. Kui organism on päevi kõrge palavikuga võidelnud, on tema energiavarud otsakorral. Ajus asuv termoregulatsioonikeskus ehk hüpotalamus vajab pärast rasket haigust toibumiseks ja lähtestamiseks aega, mistõttu võib temperatuur mõneks päevaks normist allapoole kukkuda.
Teine sagedane sisemine põhjus peitub kilpnäärme alatalitluses ehk hüpotüreoidismis. Kuna kilpnääre on meie keha peamine ainevahetuse ja keskkütte regulaator, siis selle hormoonide puudusel aeglustuvad kõik keha protsessid. Selle tulemusena toodab organism vähem soojust ning inimene tunneb end pidevalt uimasena, väsinuna ja külmetavana, mis peegeldub ka madalas kraadiklaasi näidus. Samamoodi mõjub kehale krooniline stress ja pikaajaline magamatus. Unepuudus häirib otseselt hüpotalamuse tööd ning stressihormoonid muudavad veresoonte toonust, sundides keha ellujäämisrežiimile ja jahedamale režiimile.
Keha võimet soojust hoida mõjutavad tugevalt ka vanus ja kehaehitus. Eakatel inimestel on ainevahetus loomupäraselt aeglasem, nahaalune rasvkude õhem ja vereringe vähem efektiivne, mistõttu võib nende tavapärane temperatuur olla püsivalt madalam. Sarnase probleemiga seisavad silmitsi väga madala kehamassiindeksiga saledad inimesed, kellel pole piisavalt rasvkude ega lihasmassi, mis on keha peamised soojuse tootjad ja hoidjad. Lisaks võivad keha termoregulatsiooni ajutiselt pärssida teatud ravimid, näiteks südameravimitena kasutatavad beetablokaatorid või erinevad uinutid ja rahustid.
Kui temperatuur langeb vaid veidi alla 36 kraadi, ei pruugi inimene ise midagi eriti tunda. Sügavama alapalaviku korral hakkavad aga silma selged sümptomid, nagu külmatunne, lakkamatud külmavärinad, käte ja jalgade jahedus ning ebatavaline loidus. Meditsiinis on teada ka salakaval asjaolu, et väga vanadel või nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel võib ohtlik infektsioon või sepsis avalduda hoopis kehatemperatuuri languse, segadustunde ja loidusena, sest keha ei jaksa enam põletikule palavikuga reageerida.
Kui kraadiklaas näitab vähe, kuid muid tõsiseid sümptomeid pole, saab keha koduste vahenditega toetada. Kõigepealt tasub kontrollida kraadiklaasi ennast, sest tühjenev patarei või vale mõõtmistehnika võivad näitu moonutada. Keha soojendamiseks seestpoolt aitavad soojad joogid ja toidud, mis annavad ainevahetusele vajalikku kütust. Välispidiselt on parimaks lahenduseks kihiline riietus, mis hoiab kehasoojust tõhusamalt kui üks paks riideese, samuti mõõdukas toas liigutamine, mis paneb vere uuesti ringlema.
Ühekordne või lühiajaline temperatuuri kõikumine ei ole põhjus paanikaks, vaid märk sellest, et organism vajab puhkust. Arsti poole tuleks pöörduda siis, kui alapalavik püsib järjepidevalt alla 35,5 kraadi mitu päeva või nädalat ning sellega kaasneb seletamatu kaalutõus või pidev väsimus. Kui aga madala temperatuuriga kaasnevad segadustunne, hingamisraskused, väga madal pulss või kõnehäired, on tegu kriitilise seisundiga, mis nõuab kiiret meditsiinilist sekkumist.
