Milline värvirull tagab tõhusama ja kvaliteetsema töö?

TM Kodu&Ehitus
Põhimõtteliselt võib rulli abil teha peaaegu kõiki värvimistöid. | Shutterstock

Õigesti valitud rull on paljudel värvimistöödel asendamatuks  abivahendiks. Värve ja värvirulle on aga turul sedavõrd palju, et sobiva töövahendi valimine on tihti üsna keeruline. Rulli saab tänapäeval kasutada ka pahtlite ja isegi lakkide pealekandmiseks.

Algselt valmistati värvirullid looduslikest materjalidest, peamiselt karvase pinnaga lambanahast. Seejärel võeti kasutusele peenemate karvadega materjale, näiteks looduslik mohäär. Eriotstarbelisena, näiteks algseid töövõtteid järgivaks restaureerimiseks, on need siiani kasutatavad.
Vastupidiselt pintslitele ei pea tarbija värvirullide puhul mõtlema, kas valida looduslike või tehiskarvadega toode. Kuigi ka loodusliku materjaliga rulle on endiselt saada, ei ole nende hinnad tavatööde puhul konkurentsivõimelised. Tarbija rahakotile sobivad rullid on eranditult valmistatud tehiskiust.
Rullid on kindlustanud oma positsiooni tänu töö lihtsusele ja kiirusele. Suurte pindade, näiteks siseseinte ja lagede värvimisel kasutavad vähesed pintslit muuks otstarbeks kui vaid servade värvimiseks. Teisest küljest ei saa ka kõige parem rull tööjälje osas asendada osava maalri käes olevat pintslit.

Põhimõtteliselt võib rulli abil teha peaaegu kõiki värvimistöid. Puitpindade välisvärvide puhul ei taga rulliga värvimine siiski piisavalt head nakkumist, seepärast tuleb värv pärast pealekandmist pintsli abil korralikult pinna külge kinni hõõruda. See lisab töömahtu ja värvi töötlemisajast võib kergesti väheks jääda. Veebaasil värvide kasutamise levimisel on väga vähe värve, mille töötlemisaeg lubaks kasutada kahte tööriista.
 

Polüesterrull kulub kiiremini
 

Tavalised sisevärvimistöödeks mõeldud rullid on peamiselt valmistatud polüamiid- või polüesterkiust või nende segust. Rusikareegel on, et mida rohkem sisaldavad rulli riie ja karvad polüamiidi, seda kvaliteetsema rulliga tegemist on. Polüesterrull kulub kiiremini ja vajub aja jooksul kokku. Polüamiid seevastu talub isegi krohvitud fassaadi värvimisel tekkivat rebivat kulutamist.
Rulli kvaliteeti mõjutavad ka kasutatud riide mass ja kudumisviis. Üldreeglina tagab raskem rulliriie suurema imavusvõime ja ühtlasema värvi pealekandmise.
Tarbija seisukohast muudab kvaliteediküsimuse keerukaks see, et rulli materjali ei ole alati väga täpselt nimetatud. Riide ruutmeetri mass on teave, mida ei pruugi saada ka maaletoojatelt küsides. Ühe tootja rullide vahel saab erinevusi hinnata hinna ja erinevate tootesarjade abil.


Karvade pikkus oluline
 

Enamiku värvimistööde puhul ei ole rulli valimises õnneks midagi keerulist. Siseseinte värvimisel võib riide ruutmeetri massi ja isegi karvade täpset kiudude koostist üldjuhul mitte arvestada. Rull peab olema siiski piisavalt kvaliteetne. Oluline on, et rull haaraks hästi värvi ja edastaks seda ühtlaselt. Peale selle peab rullimisjälg olema sobiv.
Värvimisjälje seisukohast on oluline rulli karvade pikkus. Pikemad karvad jätavad karedama jälje. Teisest küljest tulebki ebatasastel pindadel kasutada pikemate karvadega rulli, et värv kanduks ka värvitava pinna konarustesse.

Kuigi tihti nii arvatakse, ei tasanda ka kõige katvam siseseinavärv pinna ebatasasusi. Seda, kui hästi tuleb aluspinda viimistleda ja milline karvade pikkus valida, mõjutab oluliselt värvi läige. Mida läikivam värv, seda paremini see pinna ebatasasused esile toob.
Siledusnõuete puhul on näha selget kultuurierinevust. Põhja pool ollakse rahul üsna kareda rullijäljega, seepärast kasutatakse meil suhteliselt pikkade karvadega rulle. Ida- ja Lõuna-Euroopas eelistatakse siledamaid pindu. Kui sileda pinna maaler saavutab, sõltub siiski peamiselt tema oskustest. Hea üldreegel rulli valimisel on igal juhul sisetööde traditsiooniline jaotus vastavalt siledatele, poolkaredatele ja karedatele pindadele. Siledate pindade rullidel on karva paksus alla üheksa millimeetri, keskmiselt karedatel rullidel on see 9–17 mm ja karedatel 18–26 millimeetrit.


Varras või silinder?
 

Enne värvimistööde alustamist tuleb veel otsustada, millist rullitüüpi eelistada. Vardarullil on vars selgelt lihtsama ehitusega, sest rulli kandurid asuvad rulli küljes. Torurulli puhul paiknevad kandurid aga rulli varrel. Rull moodustub sellisel juhul ainult torust, millele on kinnitatud riie. Kitsamad ja õhemad rullid on saadaval vaid vardarullidena.
Mõlema rullitüübi juures võib leida häid ja halbu külgi. Kui rulli pesemise käigus varre küljest ei eemaldata, on torurullil kalduvus vett sisse koguda. Hooletul maalril algab seepärast järgmine värvimiskord sellega, et rulli seest pritsib värvitavale pinnale vett.
Hoolika töövahendite hoolduse puhul võetakse rull siiski pesemise ajaks varre küljest ära. Sellisel juhul on varre küljes olevaid kandureid lihtsam puhastada. Kuivanud värvist tulenev kandurite kinni kiilumine on seega torurulli puhul kergemini välditav.

Nii varras- kui ka torumudelile on saada eri laiuses rulle. Kutselised maalrid eelistavad enamasti laiemaid rulle kui asjaarmastajad. Kui värvimistööde tegemisel suuri kogemusi ei ole, tasuks kodusteks töödeks valida rulle laiusega 18 või 22–23 sentimeetrit. Suuremate seinapindade puhul tuleb kõne alla muidugi ka laiemate rullide kasutamine. Kitsastel pindadel kehtib sama reegel nagu pintsli puhul: rulli laius peab olema pisut värvitavast detailist laiem.
Professionaalid tunneb ära sellest, et peaaegu eranditult kasutavad nad rulli juures pikendusvart. Selles osas on asjaarmastajatest maalritel palju arenguruumi. Korralik ja vajalikul moel kasutatava rullivarre külge kinnituv pikendusvars lihtsustab oluliselt värvimist. Peale selle parandab see värvipinna kvaliteeti, sest tänu varrele saab viimistluse teha ühtlase tõmbega põrandapiirist kuni laeni.
 

Sileduse saladused
 

Peale tavarullide on saada ka erandlikumate materjalidega rulle. Nende hulgas on seina- ja laevärvimistöödel läbimurret tegemas nn mikrofiiberrullid. Need tunneb ära üsna lühikeste karvade järgi, mis jätavad käega üle tõmmates nahkja tunde.

Mikrofiiberrull on väga hea üldrull, mida võib soovitada peaaegu mistahes sileda pinna värvimiseks. Mikrofiiberrulli kasutamine eeldab siiski, et värvitav pind oleks piisavalt sile.

Näiteks Superloni rullid on sobivad sileuste, mööbliuste, riiulite ja muude siledate pindade värvimiseks. Nende abil saadud värvipind pole siiski alati nõudlikumale värvijale sobiv. Peale selle imab see  halvasti värvi.
Superloni rullide probleem on selles, et need ei purusta veebaasil värvides tekkivaid õhumulle. Parema tööjälje tagavad sellised Superloni rullid, mille pinnal on plüüskiud. Mööbli värvimiseks on hea variant ka vildist rull.
Varem kindlaks tööriistaks peetud mohäärist rulli võib aga tänaste värvide puhul enamasti kõrvale jätta. Selle põhjuseks on värvide alal toimuv murrang, mille tulemusel on sisevärvide segmendis valdavaks saanud veebaasil värvid. Traditsiooniliste lahustipõhiste õlivärvidega toimivad mohäärist ja sellele analoogsetest tehiskiududest rullid endiselt hästi.


Rull vallutab uusi alasid
 

Uute pinnatöötlusvahendite turule tulemise kaudu ei saa rulli pidada enam ainult värvimistööriistaks. Rulle kasutatakse näiteks seinaliimide, -pahtlite ja viimistluse pealekandmiseks. Ka ühekomponentsete veeisolatsioonide puhul on rull üsna tavapäraseks tööriistaks. Viimastel aegadel on ka veebaasil põrandalakke hakatud rullide abil peale kandma. Selliste tööde puhul ei saa kasutada mistahes suvalist rulli. Otstarbeks sobimatu rull rikub ühtviisi nii värvipinna kui ka seinamaterjali.

Kui seinaliim kantakse peale halvasti või juba oma aja ära elanud rulli abil, võib liimi sisse jääda tükke. Neid saab muidugi tasandada, aga see aeglustab tööd ja muudab seinakatte pinna koledamaks.

Ka mõni aeg tagasi turule tulnud rullitavad pahtlid eeldavad head rulli kasutamise oskust. Et rullitavuse idee üldse toimiks, peab pahtlikihi paksus olema piisav. See eeldab rullilt head nakkuvust ja pikka vastupidavust.
Traditsiooniliste töövõtete valguses on ehk kõige üllatavam rulli kasutuskoht veebaasil põrandalaki puhul. Soomes on lakki tavaliselt peale kantud mohäär- või viltlabidatega. Siin on aga rulli kasutamine siiski tõusuteel ja Soomes on juba saada rulliga pealekandmiseks sobivaid põrandalakke.
Tavalised lakid ei sobi rulliga peale kandmiseks oma viskoossusest tulenevate omaduste tõttu. Uute toodete puhul on ka rulli kasutamine võimalik. Rootsis kantakse parketilakki juba üsna laialdaselt viltrullide abil peale.  

 

Head rulli tasub hooldada!
 

Kõige tavalisem rullide ja ka pintslite juures tehtav viga on võtta see kasutusele ilma eelneva pesemiseta. Ka kõige parematele rullidele on kinnitunud tootmisaegseid karvajääke. Kiudude pinnal võib olla ka rulli kanga kudumisel ja töötlemisel kasutatud abiaineid. Piisab, kui pesta rulli nõrga seebiveega ja teha korralik loputus. Pärast seda tuleb rull lapiga kuivatada ja võibki tööd alustada.
Lapiga kuivatatud rulli kasutamine lihtsustab värvimistööd, sest pisut niisked karvad toimivad paremini kui kuivad. Niiskete karvadega ei pea erinevalt kuivast rullist rulli eelnevalt sisse töötama.
Ka värvimistööle järgnevale pesemisele tasub pisut aega kulutada. Miski ei riku ka hea kvaliteediga rulli rohkem kui karvade külge kuivanud värvijäägid. Rullide hooldamisel on soe vesi ja vedelseep töövahendite pikema kasutusea jaoks väga olulised. Rulle tuleb kuivatada võimalikult õhuküllaselt, et nende karv asjatult kokku ei vajuks.
Kui rull võetakse sama värviga peatselt uuesti kasutusse, näiteks järgmisel päeval, võib rulli panna kilekotti.

Kott tuleb hoolikalt rulli varre ümber sulgeda, et käepide ilmaaegu ei määrduks. Koti võib tõmmata ka värvikausi peale, siis pole ka seda vaja pesema hakata. Osavamad maalrid ei pruugi tegelikult alati värvikaussi üldse kasutadagi.
Pikemate kasutuspauside korral tuleks rulle kaitsta mustuse ja tolmu eest ning hoida soovitatavalt pimedas.
Vähemalt pikemaajalist otsest päikesevalgust tuleks vältida. Päikese UV-kiirgus rikub ja murendab kiudmaterjale üllatavalt kiiresti.

Sarnased artiklid