Miks liigsele töökoormusele peab ütlema „ei”

Tiina Saar-Veelmaa
psühholoog
Shutterstock

Mõnda aega tagasi paljastus Eesti kohtusüsteemi ülekoormusest vaevatud telgitagune. Kes siin-seal õigussüsteemiga kokku puutunud, see uudisest ilmselt ei üllatunud. Ülekoormus muudab parimagi spetsialisti käitumise rabedaks, tähtajad nihkuvad, vead lipsavad sisse, küünilisus ja sarkasm võtavad võimust.

Ometi jõudsid kohtusüsteemi head spetsialistid aastate pikku läbi põleda, töölt lahkuda, rääkimata tervisehädadest, mida läbipõletav töö kaasa toob. Kohtud pole ainsad tööga ülekuhjatud ­paigad, kaasa noogutasid meditsiinitöötajad, õpetajad ja muude valdkondade spetsialistid.

Üks põhjustest, miks ülesannete ­laviini alla mattume, on oskamatus öelda „ei”. Oleme möödanikus treenitud olema kohusetundlikud ja töökad – tuleme ajast, kus ülemustele vastuvaidlemist ei sallitud ja töötaja arvamus ei lugenud. Pahanduste vältimiseks tuli vait olla ja edasi teenida. Kasvatus­kultuur ainult toetas kuulekust, sest ega enamikus kodudeski vastuvaidlemist sallitud.

Edasi lugemiseks

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid