Seda olukorda võib näitlikult võrrelda vana kapi või riiuliga, mis on juba raamatuid täis ega uued taha sinna vahele mahtuda. Kui ka mahuvad, on neid keeruline üles leida.
Vanad seosed, mida on korduvalt elu jooksul kasutatud, jäävad mällu.
Mälu erksana hoidmiseks on kasulik lahendada ristsõnu. Kasuks tuleb ka igasugune suhtlemine. Kõige muu hulgas aitavad mälu säilitada ja parandada igasugune kehaline koormus ning positiivsed emotsioonid.
Mälu aitab parandada mälestuste kirjutamine, vanade fotode vaatamine ja nende taha märkimine: kes seal peal on? Niisuguse arhiivi loomine paneb sugulastelt-tuttavatelt uurima ja küsima, kui ise ei mäleta, see aga on jälle suhtlemine.
Aju treenimisega on nagu lihastreeninguga: kui seda kasutad, siis lihas ka jõuab; kui vaimu, mälu kasutad, siis vaim töötab. Ei saa öelda, et saaksime kõik ealised mälumuutused tagasi pöörata, kuid mälu tasub treenida ikka. Näiteks mälutreeningud (kursustel) annavad sama hea efekti igas vanuses inimestel, kuid paraku ainult treeningu ajaks. Põhiline on ikka see, et tuleb oma vaim pidevalt töös hoida.
Kui lühiajaline mälu hakkab alt vedama, tasub teha märkmeid: panna kirja, mida äsja tegid või mida tuleb teha lähiajal. Öeldakse, et korraga jääb meelde kolm-neli asja.
Gerogoogika ehk eakate õppimise ja õpetamise teadus soovitab mõttes korrata ühte asja mitu korda, ka kõva häälega, näiteks: “Lähen kööki ja toon sealt käärid” või “Nüüd võtan ära oma tabletid”. Kõik see tuleb mälule kasuks.
Tavaliselt räägivad üksi elavad eakad endaga kõvasti, loomaks seltskonda. Valjusti rääkimist aga võiks kasutada ka sihipäraselt: kui järgmine toiming kõva häälega välja öelda, seisab see paremini meeles.
Miks aastate jooksul mälu nõrgeneb?
Lähimälu häirumist peetakse ealiseks füsioloogiliseks muutuseks: raskem on uusi asju salvestada ja neid mälus taastada. Hea uudis on aga see, et mälu maht vanas eas tõenäoliselt ei vähene.
