„Kui roolis olles tekib küsimus, kus pool asub kütusepaak, siis kiire vastuse annab armatuurlaual kütusemõõdiku juures olev nooleke – see näitab kätte, kas kütusepaak asub auto paremal või vasakul küljel,“ rääkis Neste Eesti hulgimüügijuht Urmas Kuuse.
„Kui sõitsite autoga tankuri kõrvale ja väljudes avastasite, et kütusepaak hoopis teises küljes, tasub tagasi rooli istuda ja auto ringi keerata. Tankuri vooliku pikkus on 1,5 meetrit – liiga lühike, et see ulatuks ümber auto ja saaks ka nii tankida,“ ütles Urmas Kuuse.
Mida aga teha siis, kui paaki satub vale kütus? Urmas Kuuse sõnul järgivad tanklad rangeid reegleid ning koostööd autotootjatega on võetud tarvitusele abinõusid, et tanklas vale kütus autosse ei jõuaks.
Urmas Kuuse toob välja kolm olukorda, mis võib juhtuda:
1. Kui bensiinimootoriga sõidukisse tankida diislit või vastupidi, ei tohiks sõitmist alustada
Halva stsenaariumi ärahoidmiseks on tanklad ja autotootjad teinud koostööd. Enamasti bensiinimootoriga sõiduautosse diisli tankimine ei ole võimalik, sest diislipüstol on suurema läbimõõduga ja see ei mahu bensiinipaaki. Mõned autotootjad on paigaldanud ka diiselmootoriga autodele kaitsesüsteeme, mis tunnevad bensiinpüstoli ära, ei lase kütusepaagi kaitseklapil avaneda ja tankimine ei ole seetõttu võimalik.
Kui bensiinipaaki satub diislit või vastupidi, siis mootorile mõjub see halvasti. Kui nii juhtub, ei tohiks autoga sõitmist alustada ning võtta ühendust oma autoteenindusega.
2. Kui tankida 98 asemel 95 bensiini, tuleb tegutseda vastavalt sõiduki juhendile
Kui tankida ettenähtust madalama oktaanarvuga bensiini, võib mootor hakata tõrkuma. Ühekordne tankimine ei kahjusta mootorit. Võimalik on sõitu jätkata, kuid eelkõige tuleks juhinduda tauto manuaali õpetustest. Kasulik on küsida nõu ka autoteenindusest.
3. Kui tankida kütust, mis sisaldab biokomponenti, tasub veenduda selle päritolus
Diislikütus võib sisaldada esimese põlvkonna biokomponenti FAME-t, mis on mootorile ohutu, kui selle sisaldus jääb alla 7 protsendi. Uuem ehk nn teise põlvkonna biokomponent HVO sobib kõikidesse diiselmootoriga autodesse isegi puhtal kujul. Päris 100 protsenti HVO-d sisaldavat kütust müüakse täna Soome ja Läti ning lähiajal ka Leedu Neste tanklates NesteMy nime all.
Bensiin sisaldab biokomponente vähesel määral, vastavalt etteantud standarditele ning neil puudub kahjulik mõju mootorile. Kõige levinum biokomponent bensiinis on etanool, kuid kasutatakse ka metüültertsiaarbutüüleetrit ehk MTBE-d. Mõlemad aitavad tõsta kütuse oktaanarvu ja vähendada kütuse põlemisel CO2 heitmeid. MTBE sisaldab metanooli ja on keskkonnale kahjulikum, etanool on mootorile ohutum ja ka keskkonnasõbralikum.
Milline biokomponendiga kütus autole sobib, selle kohta saab infot sõiduki manuaalist ning veebilehelt http://www.biokytus.ee ning küsi infot oma kütusemüüjalt.
