Magusa nektariga karusõrg

Lembit Kaarna

Shutterstock

Karusõrg meelitab ligi liblikaid ja muid meetoidulisi putukaid, sobides suurepäraselt rohealade elurikkuse tõstmiseks. Ent kas meie oludes külmaõrn karusõrg nüüdse püsilillena kuulutab ka siinse kliima soojenemist?

Eluvormi poolest on karusõrgade seas enamuses rohtsed mitmeaastased liigid, kuid leidub ka poolpõõsaid. Enamik liikidest pärineb looduslikult maakera parasvöötmest ja vana maailma troopilistelt aladelt, Vahemere maadest ning Musta mere lõunapoolsetelt aladelt.

Iluaianduses kultiveeritavaid liike peetakse väärtuslikeks eelkõige taimede jõulise kasvu, nende lopsakuse ja peaaegu igihalja lehestiku poolest. Esteetiliselt vägagi nauditavad on püstise kasvukujuga õisikuvarred. Basaalsed lehed moodustavad kohevaid kodarikke või puhmikuid. Karusõrgade lehed on tavaliselt suured, läikivad, rohelised, servast hambulised või ogadega. Õied on pisut torujad, lillakates või heledates toonides kuni valgeni ja osaliselt ümbritsetud silmatorkavate kandelehtedega.