Lillesibulate ABC + 7 istutusnippi | Miks on oluline sibulate istutamise sügavus?
Tiina Tammet
Oluline on, et sibul asuks nii sügaval, et talvekülm või kuivus talle liiga ei teeks. | Shutterstock

Igal taimeliigil on välja kujunenud optimaalne kasvusügavus ning seda peab sibula mahapanekul arvestama. Vaid siis tunnevad taimed end hästi ja õitsevad aastaid. Sibulate istutamise raudreegel ütleb, et sibulad tuleb istutada kolme sibulasuuruse sügavusele.

Oluline on, et sibul asuks nii sügaval, et talvekülm või kuivus talle liiga ei teeks. Samas peab ta olema piisavalt pinnase lähedal, et kevadel maa sulades kohe kasvama hakata ning lehed ja õied maapinnale valguse kätte sirutada.
Osal taimedel – tulpidel, püvililledel, krookustel jt – oleneb sibula sügavusest ka see, kas sibula sees moodustub järgmise aasta õiepung või tuleb hoopis tütarsibulaid kasvatama hakata.
Kergema mulla puhul istutatakse sibulad paar sentimeetrit sügavamale kui raskema, savika mulla puhul.

 

Millal istutada?

Septembri esimeses pooles pane mulda soojemat juurdumisaega vajavad sibulad: nartsissid, kirgaslilled, linnupiimad, lumekupud, lumi- ja märtsikellukesed, puškiiniad, püvililled, stsillad ja sügislilled.
Septembri teises pooles istuta hüatsindid, krookused, laugud, tulbid ja ülased.

 

7 head istutusnippi
 

Istuta ainult terveid ja nähtavalt haigusevabu sibulaid.

Istuta sibulad õigetpidi: kand (juurejäänustega ring) allapoole ning tipp (teravam ots) ülespoole.

Pane istutades sibulakanna alla puhast liiva, see hoiab ta tervemana.

Õrnemaid sibulaid võib katta talveks 5–10 cm multšikihiga.

Istuta suvel üles võetavad sibulad (tulbid, hüatsindid) istutuskorvidega, siis on lihtsam neid kätte saada ja kuivama panna.

Tähista sibulate mahapanekukoht, et vältida hilisemat pealeistutamist või sibulate vigastamist. Nii väldid ka sordinimede segiminekut.

Sibulatele võib istutades lisada mulda aeglaselt lahustuvat väikese lämmastikusisaldusega väetist, siis saavad nad kevadel hea stardi. Värsket sõnnikut sibulad ei talu.

Kaasa lapsed aiatööle – siis on kevadel, mille üle uhke olla. Lapse omakasvatatud lilleõit on rõõm saada nii emal, vanaemal kui ka õpetajal.

 

Sibula sügavus (S) on mõõdetud sibulakannast mullapinnani. Sobiv sibulatevaheline kaugus (V) lubab taimel täisväärtuslikult areneda.

I  S: 8 cm, V: 8 cm krookus, stsilla, puškiinia, kirgaslill, kobarhüatsint, lõokannus, rohtlaliilia.

II  S: 10 cm, V: 10–15 cm lumikelluke, märtsikelluke, tulbiliigid, kirju püvilill, väikesed laugud, õrn ülane, kolmiklill

III  S: 13 cm, V: 15–20 cm tulbisordid, aarum, tulivõhk, linnupiim, sügislill

IV  S: 15 cm, V: 30 cm suured laugud, liiliad, V: 18 cm hüatsint

V  S: 18 cm, V: 15 cm nartsissid, V: 30 cm harilik püvilill

NB! Suhteliselt mulla pinna lähedale, 4 cm sügavusele istutatakse erandlikult valge liilia, leekliilia ning väikesed lumekupu sibulad.

Sarnased artiklid