Küsimused, mida esita enne garderoobi kavandamist

TM Kodu&Ehitus
Shutterstock

Hea garderoobilahendus nõuab arvutamist ja korralikku eeltööd. Laiused, kõrgused, sügavused, asukoht – need kõik mõjutavad hiljem garderoobi kasutusmugavust.  

Kui kavandad koju garderoobilahendust, siis hinda ja kaalu, milliseid võimalusi pakub selleks kodune ruum. Üks parimaid võimalusi on see, kui saab garderoobi jaoks korterisse või majja ehitada spetsiaalse niši või lausa eraldi toa. Sisseehitatava kapi tarbeks võib ära kasutada näiteks mõne toa ilma akendeta otsaseina või sobiva nurga, kuhu saab paigutada lükanduste või liugustega kapi.

Samuti peab selge olema, mis eesmärki garderoobikapp täitma hakkab. Lähtuvalt sellest, kas tegemist on esiku, magamistoa, lastetoa või panipaigaga, tuleb leida eesmärgipärane lahendus riiulisüsteemi ülesehitusele ja kasutatavale furnituurile. Muidugi peavad sobima ka mõõtmed, et garderoobist valmiks tõesti mahutav, funktsionaalne ja toimiv lahendus.

Garderoobiks vajalikud mõõtmed sõltuvad sellest, mida seal hoidma hakatakse. Liiga väikese sügavuse korral ei ole tulemus piisavalt mahutav, liiga suure sügavuse korral aga muutub riiulite tagaosa ligipääsmatuks. Liiga laiad või siis vastupidi, liiga kitsad liuguksed on ebamugavad kasutada. Liugukse soovituslik laius on 0,7–1,0 meetrit.

Praegu leidub küll hulk standardlahendusi, kuid need ei pruugi ühtida inimeste vajaduste, võimaluste ja nõudmistega. Soovitatav on kapi sügavuse puhul piirduda maksimaalselt 74 sentimeetriga, sest suurema sügavuse puhul pole riiulite tagaosa enam hästi ligipääsetav. Samas tuleb silmas pidada, et kui kapi ette tulevad ka liuguksed, siis on soovituslik kapi kogusügavus koos liugustega vähemalt 60 cm, väiksemas kapis hakkavad riidepuul rippuvate riiete varrukad kindlasti liuguksi segama ja nende vahele jääma.

Seega võiks optimaalne garderoobikapi sügavus olla 64–74 cm (koos liugustega).

Kõrguse ja laiuse mõõtmed dikteerib aga kapi asukoht. Juhul kui ei ole tegemist eriti kõrgete lagedega (üle 2,8 m), võiks teha kapi kuni toa laeni, et mitte raisata ruumi kõrgust. Samuti annab ruum ette oma piirangud laiuse puhul.

Planeerimisel eksitakse tihti selle vastu, et ei arvestata riiulisüsteemi ja liuguste omavahelist asetust. Nii aga võivad sahtlid või korvid sattuda kohta, kust need liuguste tagant välja käia ei saa. Vahel on selle põhjuseks läbimõtlemata planeering, vahel aga lihtsalt liugukse laiuse valearvestus. Ehk siis ei tohi unustada, et liuguksed peavad üksteist vähemalt paari sentimeetri jagu katma ja on seetõttu pisut laiemad, kui arvestatakse.

 

 

Mingi lahenduse leiab alati

 

Selge on see, et väikestes eluruumides garderoobikapile on selle õige ja sobiva koha leidmine tunduvalt keerulisem kui suuremat masti kodudes. Kindlasti leiab nutika lahenduse peaaegu alati. Eriti vilunud on ökonoomse lahenduse leidmisel spetsialist, kes on ka varem väikesesse ruumi garderoobi paigaldamisega edukalt hakkama saanud. Seega tasub erandlikes olukordades uurida eri tegijaid ning nende varem paigaldatud kappe. Mõnikord on vaja üksnes avatud silmade ja meeltega toas ringi vaadata ja alati leidub koht, kuhu riiulisüsteem või riidepuutorude lahendus ära mahub. Vahel aitab tulenevalt vajadusest ka olemasoleva mööbli mõningane ümberpaigutamine.

Eramaja pööningukorrustel saab edukalt madalad katusealused ära kasutada madalate riiulite, sahtlite või korvitornidega. Kitsad nurgatagused võib muuta riputatavate riiete alaks. Mõningatel juhtudel on mõistlik üks suur tuba jaotada kahelt poolt ligipääsetava kapiga kaheks eraldi toaks. See lahendus on eriti otstarbekas siis, kui lastetuba on vaja ära jagada kahe lapse vahel.

Mõistlik on teha eri otstarbega garderoobid eraldi. Igapäevaste üleriiete, jalatsite ja külaliste riiete tarvis sobib garderoobikapp esikusse. Samas pintsakute, seelikute, kleitide, pluuside, pükste ja muude igapäevariiete ning rohkem isiklikku laadi esemete garderoobikapp peaks kindlasti olema magamistoas. Lasteriiete, mänguasjade ja muude elutarvete kapp võiks paikneda lastetoas.

Kui ruumi jagub, siis kõiksugu panipaika sobivate asjade nagu hobivarustuse, tööriiete, tööriistade, matkavarustuse hoiustamiseks on hea, kui leidub veel omaette panipaik või kapp.

Sisseehitatud garderoobikapid on oma lahendustelt väga ruumikad ja mahutavad palju – mis omakorda paneb üha rohkem kliente ka nende kasuks otsustama. Tavalisi poes müüdavaid masstootmise riidekappe võiks soetada siiski ajutist laadi eluasemetesse, mööblina üürikorterisse või kui, siis kaasata koju üksnes ajutise lahendusena. Võttes arvesse inimese soove riiulisüsteemi lahenduse ja kasutatavate furnituuride juures, on just sisseehitatud ja eritellimusena tootetud garderoobide puhul võimalik ära kasutada rohkem ruumi, sest kapp toodetakse täpselt ruumi mõõtmete järgi ja seeläbi saab kasutada kogu ruumi otstarbekalt.

Õige riiulisüsteemi lahenduse ja sobiva furnituuriga varustatud garderoobikapp mahutab märkimisväärselt enam kui masstoodanguna toodetud tavaline riidekapp. Eritellimusena valmiva garderoobikapi puhul on alati võimalik valida kliendile meeldivate ja tema interjööri sobivate värvitoonide vahel.

Maitseka värvivalikuga saab garderoobinurgale juurde anda olulist isikupära, mis teeb rutiiniks kippuva riietumise tunduvalt meeldivamaks. Ka tänu laiale materjalivalikule on liuguste puhul võimalik leida oma koju sobiv lahendus ja disainida oma maitsele vastavad uksed.

 

Milliseid rõivaid sa valdavalt kannad?

 

Õige ja hea garderoobilahenduse saamiseks on vaja alati teha läbimõeldud eeltööd. Enne kui kuhugi mööblisalongi minna, on alati soovitatav üle mõõta garderoobikapi jaoks sobiv asukoht – mõõta isegi mitu korda. Samuti on vaja mõõta üle need esemed, mida soovitakse kapis hoiustama hakata.

Mõtle läbi, kui palju sinul võiks olla riputatavaid riideid ehk kui suur peaks olema riidepuutorude osa. Mõtle, kui palju soovid riiulipinda. Kas soovid traatkorve, kas soovid sahtleid.

Kui kannad palju ülikondi, pintsakuid, triiksärke, lipse, vöid, võiks olla riidepuutorusid pisut enam. Kui eelistad pigem kampsuneid, T-särke ja pusasid, tuleks planeerida kappi rohkem riiulipinda või korve.

Kas soovid garderoobikapis hoiustada ka jalatseid? Mis mõõdus need jalatsid on? Väiksema pesu ja sokkide jaoks on kindlasti mõistlik kasutada korve või sahtleid, mis hoiavad sedasorti asjad paremini korras.

Riidepuutorude kõrgus põrandast võiks olla 170–180 cm. Siis jääb selle alla paras vaba ruum jalatsite ja muude tarvete jaoks. Pintsakute, triiksärkide jms jaoks võiks planeerida 90–100 cm kõrgust vahet, mistõttu üksteise kohal asetsevad riidepuud oleksid kõrgustel 100 ja 200 cm põrandast. Lisaks on olemas kõrgemate lagede aluse pinna ära kasutamiseks mõeldud riidepuuliftid, mille abil saate riidepuutoru tõsta kas või 2,6 meetri kõrgusele, et hooajalised riided hooajaväliseks ajaks jalust ära panna.

Sahtleid ei ole hea paigutada kõrgemale kui 1,4 meetrit. Korvid sobivad ka kõrgemale, sest neid on suhteliselt lihtne siinidelt maha tõsta ja tagasi siinidele asetada, kui sealt on vaja midagi võtta.

Kindlasti ei tohi unustada korvide ja sahtlite puhul nende paiknemist liuguste suhtes, pidades seejuures silmas, kas need korvid ka liuguste tagant välja käia saavad. Riiulite kõrguste vahe võiks üldjuhul olla 25–35 cm. Jalatsiriiulid võivad olla väiksema sügavusega ja paikneda madalama vahega.

Üldjuhul on hea planeerida vähem kasutatavate esemete asukoht raskemini ligipääsetavatesse kohtadesse, näiteks põrandale lähemal asuv ruum, aga ka ruum, mis asub põrandast kõrgemal kui 2 meetrit.

Väga levinud on jätta ülemine riiul kogu kapi laiuses ilma vaheseinteta. See annab võimaluse paigutada sinna suuremaid esemeid: reisikohvreid, suuremaid kaste, suuski. Samuti on levinud magamistoa või panipaiga kappi jätta koht triikimislaua, pesukuivatusresti ja tolmuimeja jaoks.

Sisseehitatud garderoobikapi eelis tavalise riidekapi ees on see, et sellega saab ära kasutada kogu toa kõrguse. Samuti on liuguksed sobivaim ja tänapäeval levinuim garderoobikapi uste lahendus, sest liuguksed ei vaja avamiseks kapi ette ruumi.

Kapi sisu peaks olema soovitatavalt vähemalt 10 cm väiksem kapi üldsügavusest. Nii saavad uksed vabalt liikuda ja ei ole ohtu, et need vastu riiuleid või kapi vaheseinu käima hakkaksid.

Sahtlite, korvide ja väljatõmmatavate riidepuutorudega tuleb kindlasti silmas pidada asjaolu, et need liuguste tagant ka välja käia saaksid. Korvid ja sahtlid on mõttekas planeerida samasse riiulipüstakusse. Samas pole korvide ja sahtlite kinnitamine toa seina külge üldjuhul võimalik. Alati on parem sel juhul lisada kapi küljesein, kuna toa seinad võivad olla kõverad ja ebasümmeetrilised ning siis ei pruugi korvid ja sahtlid korralikult liikuda. Otse toa seina külge võib kinnitada mõne üksiku riiuli või riidepuutorud.  Liuguste rataste kvaliteet on väga oluline, sest rattad on peamised kuluvosad ja seepärast peavad need olema kindlasti metallist kuullaagritel ja kvaliteetsed.

 

Peeglitele saab leida hea lahenduse
 

Ka garderoobikapi valgustus vajab planeerimist, eriti kui kapp paigaldatakse hämaramatesse toanurkadesse. Suuremate garderoobikappide puhul on üha enam hakanud levima LED-valgustite kasutamine kapi lisavalgustina. Valgustuse kõrval on oluline pöörata tähelepanu liugukse valikule. Juba materjali poolest on valikuvõimalus lai: alates peeglitest ja melamiinplaatidest, lõpetades disainkilede, mustermattkilede ja bambusmaterjalidega. Ja peaaegu kõiki materjale on üldjuhul võimalik liuguste disainimisel omavahel kombineerida, ikka lähtuvalt kliendi soovidest.

Enamasti soovitakse peeglit esikusse või väiksematesse ruumidesse, sest peegel teeb ruumi visuaalselt avaramaks ja annab võimaluse enne toast välja astumist endale veel pilk peale visata. Magamistoas ühed välistavad ja teised eelistavad peeglit. Õnneks on ka kolmas variant: liuguste taha riiulisüsteemi külge paigaldatakse väljatõmmatav peegel.

Mõnele lihtsalt ei sobi magamistoas peegel. Aitab ka lahendus, kui jagada liuguks horisontaalselt osadeks. Madalamal on mõttekas kasutada materjali, mis ei peegelda, ja kõrgemal oleks peegel, mis tuba visuaalselt suuremaks teeb.

Kes armastab peeglit, ei pea kartma, et see oleks turvalisuse mõttes ebakindel materjal. Tänapäeval kasutavad kõik endast vähegi lugupidavad liugustetootjad peegli tagumisel küljel turvakilet. See välistab peegli purunemisel teravate lõikeservade tekkimise võimaluse.

Materjali puhul kehtib lihtne põhimõte: naturaalsed materjalid spoon ja bambus on kallimad kui tööstuslikud materjalid melamiinplaat ja peegel. Pehme sulgumisega sahtlid on ligi kaks korda kallimad kui metabox-siinidel sahtlid, kuid kindlasti samavõrra mugavamad kasutada. Liuguste kvaliteedis mängivad peamist rolli esmapilgul nähtamatuks jäävad liugrullikud, raamprofiilimaterjal ja materjali kvaliteet.

Sarnased artiklid