"Hele teekond. Interauraalne kontuur" asub muuseumi vanas veskis ning mikrofoni hingates kajab vastu kogeja enda hingamine koos erinevate loodusilmingute nagu tuulepuhangute, sookurgede laulu ja veevulina häältega. Veskilkäijale on see läbi aegade olnud helge kogemus ja teose eesmärk on läbi loodud ruumi tajuda mõõtmata aega. Olemist kirjeldatud keskkonnas võib võrrelda mediteerimisega, mis kutsub esile alfa-laineid ajus, rahu ja heaolu tunnet.
"Interauraalne kontuur I" asub muuli ääres. Teoseni pääseb paadiga või ka jala läbi madala merevee. Seal on koht omaette mõtisklemiseks. Septembri lõpuni saab installatsiooni ruumis viibides jälgida Lüüra tähtkuju kõige heledama tähe Veega näilist liikumist tähistaevas. Kuigi me oleme harjunud mõtlema Põhjanaelast kui absoluudist, toimub Põhjanaela ja Veega vahel tsükliline liikumine, mis on inimmeelele hoomamatult pikaajaline ning mille tulemusel vahetub nende kahe vahel polaartähe roll. Teos, mille vormiloome põhineb inimese tajueelistuste uurimise tulemustel, aitab kogeda mikro- ja makrotasandi pendeldamisi meie peene närvisüsteemi ja kosmose vahel.
Installatsiooni autori doktoritöö teemas kajastub küsimus, kuidas mõjutada inimest lõõgastumise, heaolu, loovuse ja õpivõime suunas erinevate stressi maandavate keskkondade kaudu. Seda teadlikku akustilise projekteerimise meetodit, mis ühendab neuroteaduse ruumigeomeetriaga on Jaapanis suurte kontsertsaalide kujundamisel edukalt ja laialdaselt rakendanud teadlane ja praktiseeriv akustik Yoichi Ando, kes on ka Marianne Jõgi väitekirja juhendaja. Projekt "Metatalu elemendid" on osa Vabaõhumuuseumi 60. juubeliaastale pühendatud programmist. “Metatalu elemendid” on avatud septembrikuuni, Eesti Vabaõhumuuseumi 2017. aasta näitusehooaja lõpuni. Teoste valmimist toetas Outset Eesti.
Marianne Jõgi on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna magistriõppe ning õpib hetkel Tallinna Tehnikaülikooli doktoriõppes, kus uurib arhitektuurset akustikat ja uudseid keskkonnatehnoloogiaid. Jõgi on tihedalt seotud ka muusikaga ning on lõpetanud muusikateooria eriala Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Tema ruumilised teosed aitavad luua seoseid läbi arhitektuurse vormi. Ta on osalenud näitustel ja loomingulistes projektides alates 2005. aastast. 2013. aastal pälvis ta Noore Kunstniku Preemia oma installatsiooni "Kuuldamatud" eest. Neljapäeval, 17. augustil toimub Eesti Kaasaegse Kunsti
Arenduskeskuse sarjas "Ateljeevisiidid" kohtumine Marianne Jõgiga vabaõhumuuseumis, kunstnik räägib teoste saamisloost ja taustast.