Kuidas saada hakkama ülitundlikkusega kriitika suhtes

RSD on ebatavaline emotsionaalne tundlikkus, mis avaldub siis, kui tunned end tagasilükatuna või kritiseerituna. See on eriti levinud ATH-ga inimestel.

Kriitika saamine on kindlasti igaühe jaoks vahel raske. Paljud meist kogevad vahel ebakindlust või hirmu tagasilükkamise ees. Aga mis siis, kui iga väike kriitika, põgus pilk või tähtsusetu kõrvalepõige põhjustab purustava emotsionaalse vapustuse?
Tõrjumistundlik düsfooria ehk lühidalt RSD on nähtus, mis on eriti seotud ATH-ga.
RSD ei ole veel meditsiinis kasutatav ametlik diagnoos, kuid selle mõjud võivad olla väga reaalsed ja isegi traumaatilised inimesele endale.
RSD põhjustab vaimset ja füüsilist ebamugavust, sest inimene kogeb väga tugevat emotsionaalset reaktsiooni, kui ta kogeb reaalset või isegi kujuteldavat tagasilükkamist, kriitikat, kiusamist või ebaõnnestumist. Tunne on väga intensiivne ja kiireneb nullist sajani sekundi murdosaga.
Kriitika ehk tagasilükkamise tunne põhjustab viha ja meeleheidet. Tunnet võib tunda kogu kehas, sellisel juhul meenutab see sümptomitelt paanikahoogu. Sümptomiteks võivad olla pitsitustunne rinnus ja kurgus. Tugev emotsionaalne reaktsioon võib väliselt avalduda agressiivse raevu või vastavalt introvertsusena. Sümptomid avalduvad individuaalselt. 
Erinevate olukordade üleanalüüsimine ja pidev hirm vea tegemise ees võib viia pideva soovini teistele meeldida. Hirm võib piirata suhteid, tööelu ja enesehinnangu arengut, sest ebaõnnestumise hirm takistab isegi proovimast. See on mõistetav, sest ebaõnnestumine põhjustab nii talumatuid tundeid. Nõudmiste tase endale on äärmiselt kõrge, mis võib kergesti viia kurnatuse ja depressioonini.

RSD, ATH ja autismispektri häired käivad sageli käsikäes.
RSD on eriti levinud ATH kontekstis, millega kaasnevad sageli emotsioonide reguleerimise probleemid. ATH korral esineb aju neurotransmitterite, näiteks dopamiini ja norepinefriini tasemetes kõrvalekaldeid, mis mõjutavad emotsioonide kogemist ja töötlemist. Eelkõige kogetakse erakordse intensiivsusega negatiivseid emotsioone, nagu häbi, süütunne või hirm. Lisaks käituvad teatud ajupiirkonnad neurotüüpiliste inimestega võrreldes erinevalt.
Paljud neurotüüpilised on lapsepõlvest saati saanud tagasisidet, mis rõhutab nende erinevusi või raskusi, nagu hajameelsus, impulsiivsus või unustamine. Teisest küljest võib korduv kriitika või tagasilükkamine viia ka selleni, et inimene hakkab tagasilükkamist ootama ja sellele tundlikumalt reageerima.
Üks RSD ravimise viis on teadmiste suurendamine nähtuse kohta. On oluline, et inimesed oskaksid sümptomeid nimetada ja teaksid, milles asi on. Sümptomeid ei saa ilmselt kunagi täielikult kõrvaldada, kuid neid saab õppida kontrollima. Näiteks kognitiivne teraapia või dialektiline käitumisteraapia aitavad inimestel mõista oma emotsioone, neid omavahel siduda ja seeläbi paremini mõista oma käitumist.
RDS-i all kannatavad inimesed peavad õppima teadvustama keerulisi olukordi ja nende jaoks sobivaid tegutsemismudeleid. Selle asemel, et tööl saadud kriitika tõttu viimane hoop anda, tasub kõrvale astuda ja hingata. Tuleb osata endale öelda, et see tunne on tõenäoliselt tingitud

RSD-st. RSD sümptomeid diagnoositakse sageli ekslikult isiksusehäireteks, näiteks piiripealseks isiksusehäireks, kuna sümptomid on väga sarnased. Oluline on märkida, et kriitikale tundlik düsfooria ei ole isiklik ebaõnnestumine, vaid aluseks oleva trauma või seisundi ilming. Selle aktsepteerimine on esimene samm RSD haldamisel ja ületamisel.