Kuidas ja miks insuliin aju mõjutab?

Insuliinil on ajus palju olulisi mõjusid ja teisalt vastupidine mõju ülejäänud kehale, sest ajus ei reguleeri insuliin veresuhkrut, vaid isu ja kognitiivseid funktsioone. Lisaks mõjutab insuliin mälu, pikaajaliste mälujälgede teket ja kõrgemaid ajufunktsioone.
Keha reguleerib insuliini transportvalgu hulka ja seda, kui palju sellest ajju transporditakse. Uuringud näitavad, et kui vereringes jõuab insuliini ajju palju vähem, võib see mälufunktsioone negatiivselt mõjutada.
Uuringute kohaselt näib olevat otsene seos ajus insuliini ja Alzheimeri tõve vahel ja keskeas tuvastatud insuliiniresistentsus on riskitegur Alzheimeri tõve varasemate ajukahjustuste, st amüloidi kogunemise tekkeks ajus vanemas eas.
Varasemad uuringud on näidanud, et insuliiniresistentsuse korral koguneb ajus rohkem amüloidvalku kui tavaliselt, kuna sama ensüüm lagundab ajus nii insuliini kui ka amüloidi, ja insuliiniresistentsuse korral ajus selle ensüümi hulk väheneb.
Keskeas esinev insuliiniresistentsus on seotud episoodilise mälu halvenemisega vanemas eas, 15–20 aastat pärast insuliiniresistentsuse mõõtmist. Episoodilise mälu häired on Alzheimeri tõve kõige tüüpilisem esimene sümptom.

Kuna amüloid hakkab ajus kogunema kuni 20 aastat enne sümptomite ilmnemist, siis elustiili muutustega peaks alustama varakult. Teada on, et tervislik toitumine ja eriti treening avaldavad positiivset mõju ajutegevusele ja dementsusega toimetulekule, näiteks aju hapnikuvarustuse kaudu.
Keskeas on oluline mõelda üldisele tervisele, pidades silmas vanadust. Tasub proovida vöökohalt rasva maha saada ja muuta liikumine regulaarseks osaks elust. Lihasvormi suurendamine on eriti oluline. Kui on juba diagnoositud haigusi, näiteks hüpertensioon ja kõrge kolesteroolitase, peaks neid jälgima ja vajadusel ravimitega ravima, kuna neil on selge ja tugev seos insuliiniresistentsuse ja veresoonkonnahaigustega üldiselt. Samuti tasub jälgida oma veresuhkru taset.