Kontrolli suitsulõõrid üle! Suitsukatse tuvastab vead
Hannu Kaskinen
Korstnalõõride tihedust saab kontrollida suitsupadruni testiga. | Jyrki Luukkonen

Algav küttehooaeg eeldab vana maja korstna ülevaatust. Suitsukatse näitab, kas suits püsib lõõris või mitte.

Tavaliselt sobib puudega köetavate küttekollete korstnalõõri parandamiseks seguga parandamine, õlikütte puhul kõlbab lõõrisse uue metallõõri paigaldamine.
Vanas korstnas murendavad telliste vahelist mörti nii suitsugaasid, vesi kui pakane. Mördi pudenemine tekitab suitsulõõris lekkeid ja ebatasane lõõri seinte pind raskendab tõmmet. Firmad, mis tegelevad korstnalõõride korrastamisega, väidavad, et korda tehtud lõõrid on uutega võrreldavad ja toimivad edaspidi veel kümneid aastaid.

 

Usalda korstnapühkijat
 

Kui vanas majas hakatakse märkama suitsu ka õhustuslõõrides ja tõmme on suitsulõõris vähenenud, on aeg suitsulõõrid üle kontrollida. Kui ka otseseid märke vigadest ei ole, tasub igal aastal, kui korstnapühkija on teinud lõõride puhastuse, küsida, kas korstna suitsulõõrides on näha lagunemise tunnuseid.

Kui küttekollet ei ole pikalt kasutatud, tasub enne kütma hakkamist samuti lõõrid üle kontrollida. Korsten on vaja korda teha, kui lõõrides telliste vahelistest vuukidest on hakanud mörti pudenema või kivid katki läinud.

Korstnalõõride pindade uuendamine on odavam ja kergem töö kui uue korstna ladumine. Tasub olla valmis siiski lõõride parandamiseks, enne kui korsten päris ära laguneda ähvardaks. Kui korstnapitsil ei ole plekk-katet või see on katkine, tasub korstnale uus kübar teha koos lõõride parandusega. Korstnapitsi kübar parandab tõmmet ja kaitseb telliskorstnat ka vihma ja lume eest.

 

Suitsukatse on piisavalt pädev
 

Korstnalõõride tihedust saab kontrollida suitsupadruni testiga. Lõõri sisepinna kontrollimisest ainuüksi ei piisa, vaid tuleb kontrollida ka ventilatsiooni ja koldeõhu juurdevoolu. Ka kollete seisukorda tuleb kontrollida.
Lõõride kontrollimiseks on vaja lõõrikaamerat, lekkemõõturit ja soojuskaamerat. Väiksema maja lõõride remondivajaduse teada saamiseks piisab alati suitsupadrunist, mis pannakse koldesse ja süüdatakse. Sellest tekkiv suits meenutab suitsumasina tossu, mis on hästi nähtav, samas on see ka veidi haisev. Suits pressib lõõridest välja ka pisemate pragude korral ja tavaliselt ühest testpadrunist piisab.

Korstna otsas olles kontrollitakse, kuivõrd suitsulõõri, kuhu suitsupadrun tossama pandi, kõrvallõõrides on suitsu näha. Ja kui on või märgusuits hoopis ära kaob, on leke tõestatud. Mida rohkem suitsu kõrvallõõrides näha, seda ilmsemalt vajavad lõõrid remonti.

 

Täppiskontroll lekkemõõturiga
 

Lõõride lekete kontrollimiseks kasutatakse ka lekkemõõturit, mille programm arvutab vastava lõõri jaoks lubatava lekkeõhu määra. Aparaat tekitab mõnekümneks sekundiks lubatava 40paskalise ülerõhu ja annab seejärel tulemuse. EL standardid nõuavad vähemalt N1-tihedusklassi, mis tähendab, et suitsuleket tohib olla kaks liitrit sekundis ruutmeetri kohta. Kui lõõridest tuleb normist tihedamat suitsu, on vaja veelgi täpsemalt olukorda kontrollida ja selle põhjal teostada vajadusel lõõride remont.

 

Telliskorstna lõõr pole täistihe
 

Tellistest laotud lõõrisid päris tihedaks ei saagi: rõhutest näitab alati, et kõrvallõõridesse on lekkeid. Ka lausa uutest lõõridest võib suitsulekkeid olla. Lekketiheduse annaks alles lõõri paigaldatud uus, nt keraamiline lõõritoru.

Lõõride tõmme on aga siiski loodusliku alarõhuga ja seega ei ole ka lõõride vähesest lekkest täbarust. Peab oskama vahet teha, milline suitsuleke on ohtlik. Oht tekib alles suurte lekkekohtade puhul.

Ka korstna iga pole sugugi kindel näitaja selle töökindlusest – võib olla saja-aastaseid täiesti korras korstnaid, mida ei ole kordagi remonditud, samas võib olla üsna uus kolle või korsten viletsas seisus, kui see on halvasti laotud või on koldes põletatud plastjäätmeid või niisket kütet või siis kütmisel hoolimatult halge jõuga vastu koldeseinu visatud.
Eelnevast hoolimata on soovitav üle 20 aasta vanustele korstnatele teha suitsu- ja rõhukatse. Katse tulemust saab kontrollida lõõrikaameraga.

 

Parandusmört või uus siselõõr
 

Kui on selge, et korsten vajab parandamist, tuleb teha valik, millise tehnoloogiaga töö teha. Tavalisim viis korstnalõõride parandamisel on lõõri sisepinde katmine uue seguga. Teine variant on paigaldada lõõri uus lõõritoru.
Telliskorstna lõõre tasub parandada seguga, sest see on olemuselt sama, nagu korsten algselt ehitatud on.

Lõõride segumassiga parandamine sobib kõikide tahkekütuse küttekollete puhul. Kui aga korstnalõõridest pudeneb tellisetükke, ei aita ka segumassiga parandamine – korsten tuleb maha lammutada ja uuesti üles laduda, ning see töö läheb üsna kalliks.

Uus happekindel terastorulõõr vanas lõõris vähendab muidugi vana lõõri ristlõiget ja sellega seoses jääb ka tõmme väiksemaks.Uus lõõrtitoru või lõõrisukk toimivad vanas lõõris lihtsalt hülsina ega remondi otseselt vana lõõri.

Arvatakse, et nii segumassiga parandatud lõõrid kui ka uue torulõõriga lõõrid peavad vastu vähemalt 20 aastat. Tavaliselt on lõõritoru paigaldamine veidi soodsam töö.

 

Segumass parandab tõmmet
 

Segumassiga parandamine algab korstnapühkimisega. Vahel enne segumassi lõõrisse laskmist lõõri seinad ka eelnevalt niisutatakse. Segumass täidab lekkekohad ja kinnitab ka pudenevad tellised. Remontija kontrollib töö järgselt lõõri tihedust ja vajadusel katab lõõriseinu segumassiga mitu korda.

Segumassiga parandatud lõõr parandab ühtlasi ka kolde tõmmet ja lõõri on ka parem hooldada. Tähtsaim on aga tuleohutuse kindlustamine. Lisaks tuleohutusele hoitakse ära ka ohtlikud suitsu- ja vingulekked. Segumassiga korstnalõõride parandamine väiksema maja puhul võtab aega umbes päeva ega tekita ka suuremat sodi. Töö teostajad koristavad enda järelt ka tekkinud jäätmed.

Õliküte tekitab lõõrides niiskust ja väävlit, mis hävitavad korstnat ja lõõristikku. Korstna parandamine lõõritoruga viib suitsugaasid välja. Toruga parandamine sobib õliküttele lisaks ka gaasikütte puhul. Toru sile konstruktsioon tasakaalustab tõmmet ja teeb põleti reguleerimise lihtsamaks, mistõttu suureneb ka energiatõhusus.
Lõõrisisese toru puhul on mõistlik paigaldada ka kondensvee eraldamise süsteem, mille abil vesi kontrollitult juhitakse korstnast ära.

Sarnased artiklid