Kõige graatsilisem käoking, kes ronib

Jüri Annist
Veinpunaste õitega ronijaks on Hemsley käokinga aretis ’Red Wine’. | Shutterstock

Kaug-Idast leiti üks käokinga liik, kes ronib. See sai nimeks Hemsley käoking.

Sinist käokinga Aconitum napellus teatakse hästi – vaid üksikud inimesed vajuvad mõttesse ja resümeerivad siis: „Oi, ma tõesti ei tea, milline sinine käoking on.” Taime tuntus võlgneb tänu asjaolule, et ta oli üks esimesi lilli, keda eestlased hakkasid aegu tagasi oma elamute ümbrusse istutama.
Sinise käokinga valgeõieline vorm ja Stoerki käokinga A. x cammarum kahevärviliste, sini- valgete õitega sort ’Bicolour’ kalduvad käokingadega seonduvast sinisest kuvandist küll kõrvale, aga äratundmisrõõmu saab enamasti kärmesti maitsta.

Põhja-käokinga A. vulparia väävelkollased õied on üsna eksitavad, aga tumeroheliste sõrmjaguste lehtedega jäigad varred aitavad õigele rajale ning taime käokingaks identifitseerimine läheb pikapeale ikkagi korda.

Ümber pergolapulkade graatsiliselt keerduvate peente väätide purpurpunased õied on käokingadega seostamiseks liiga mittehaakuv vaatepilt. Ja ometi on ka Hemsley käokinga A. hemsleyanum puhul tegemist eheda käokingaga, millele viitab eelkõige õite tüüpiliselt kingalik või kiivriga seostatav õiekuju.

Hemsley käoking on oma nime saanud Inglise botaanikult William Hemsleylt (1843–1924). Kui juhtud kusagil müügil nägema kaar-käokinga A. arcuatum, siis tea, et see on äravahetamiseni sarnane Hemsley omaga. Kaar-käokinga õied on purpursinised.

 

Omapärane mürgine taim
 

Veinpunaste õitega ronijaks on Hemsley käokinga aretis ’Red Wine’. Liik ise on koha sisse võtnud Kaug-Ida ja Hiina mäestikes. Teda olla nähtud kasvamas veel lausa 3,5 km kõrgusel. Eriti kaunid on helesiniste ja siniste õitega isendid. Nendega kõrvuti leidub ka purpurse (violetse) lisatooniga õitega taimi.

Käokingad, teadagi, on tugevasti toksilised taimed. Mürgitaimed on aga sageli ravitsejate lemmikuteks. Nii on ka Hemsley käoking Hiinas ravimtaimena kasvatatav ja laialt tarvitatav. Droogina pruugitakse  juuri, mis kaevatakse välja hilissügisel, kui taime maapealne osa on närbunud. Juurtel on valu vaigistav, põletikuvastane, südame tööd stimuleeriv toime. Iseseisvalt ei tohi Hemsley käokinga mingil juhul pruukida – ta on liiga toksiline.

 

Kesksuvine õitseja
 

Hemsley käoking alustab kasvamist kevadel varakult. Meie aias sirgub ta inimesekõrguseks. Ta keerdub elegantselt ümber peenemat sorti tugede. Mõnikord tuleb teda ronimisel pisut järele aidata ehk teisisõnu – mõnest kohast lisasidemega kinnitada. Õied avab ta juulis-augustis. Kuna tema lehestik ei ole eriti tihe, siis on õied kenasti näha.

Mingeid probleeme temaga pole olnud: liigset lopsakust ta üles ei näita, haigustekitajad ja kahjurputukad temast ei hooli, talvekatet pole me talle kunagi peale pannud.

Hemsley käoking on valmis kasvama suvalises aiamullas. Ka nätskevõitu, savikas muld läheb kaubaks. Kuivapoolse mulla puhul säti ta kasvama laigulise varjuga kohta. Liiva ülekaaluga muld ei ole talle sobiv. Meie aias on muld valdavalt parasniiske ja ta on oma päikeselise kasvukohaga rahul.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid