Kevadetervitaja priimula

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Shutterstock

Kevadekuulutajatest taimedest üks kirkamaid on priimula ning vaevalt kohtab rohenäppu, keda see armsate õitega taim ükskõikseks jätab. Neid leiab nii toas kui õues kasvatamiseks.

Priimulate perekond on suur: selles on ligi 440 liiki, mis omakorda on jaotatud 30 sordirühmaks. Nurmenukuliste sugukonda kuuluvaid priimulaid leidub neljal kontinendil, Eestis kasvab neist harilik nurmenukk (Primula veris) ning niiskematel aladel kasvav ja üha haruldasemaks muutuv pääsusilm (Primula farinosa).

Loomulikult saab Eestis kasvatada teisigi nurmenukuliike, mis pole kohalikud. Levinuimad on neist kõrvikpriimula (P. auricula), kõrge priimula (P. elatior), hambulislehine priimula (P. denticulata), keda teatakse ka kera-priimula nime all, lisaks veel jaapani, Sieboldi, Julia, tšehhi, roosad ja kaljupriimulad – mitmed neist on tillukesed mägitaimla liigid. Omapärase püstise kuju ja väga erilise punase tipuga roosakaslilla õiega on Viali priimula (P. vialii), kes on taimegurmaanide seas otsitud liik. Kevadtalvel müüakse meil poodides kuhikpriimula (P. obconica) ja õrna priimula (P. malacoides) sorte, samuti varretut priimulat (Primula vulgaris), mille sortide valik on tohutu. Lõhnavad küll üksnes algliigile kõige lähemad kollased sordid, kuid sellegipoolest on priimulad kevade ühed värvirõõmsamad tervitajad.