Katkist akent ei pea alati välja vahetama

Urve Vilk
Vajadusel saab enamasti vahetada kõiki mehhanisme ja tarvikuid. | Shutterstock

Üldjuhul  ei pea halvasti sulguvat või külma õhkavat akent tervenisti välja vahetama, vaid piisab selle hooldusest ja vajalike osade välja vahetamisest.

Et akna eluiga oleks pikem, tuleb korrapäraselt aknaid hooldada. Kindlasti tuleks pesta mitte ainult klaase ja mitte ainult väljast, vaid teha aknad lahti ja puhastada ka raamid.

Kui on näha, et aken on hakanud kehvasti käima, tasub ette võtta põhjalikum hooldus. "Ideaalis võiks igal aastal korra, kas kevadel või sügisel, aknaid hooldada – õlitada sulused ja silikoonida tihendid. Kõige parem on seda teha sügisel, kui suvetolm akendele juba ära on kogunenud. Ja aken võib lisaks vajada ka reguleerimist," räägib OÜ AR Trade juhatuse liige Aigar Raidma.

Kui hooldust ei osata ise teha, soovitab Raidma appi kutsuda spetsialisti. "Sest kõige halvem on see, kui kedagi ei kutsuta ja ise ka hooldust ei tehta," rõhutab ta, et hilisem mehhanismide vahetus mõnes etapis kujuneb kindlasti kulukamaks. Kahe-kolme akna hooldus ja reguleerimine pealinnas maksab 40 eurot, pluss käibemaks, hilisem remont ja mehhanismide vahetus aga läheb mitu korda rohkem maksma.


Tihendeid tuleks vahetada enne, kui hallitus tekib

 

OÜ Aknaremont juhatuse liige Igor Vidjakin ütleb, et aknad on mõeldud vastu pidama 40–50 aastat, aga see eeldab, et iga kaheksa-üheksa aasta tagant tuleks neil vahetada tihendeid ja aknaid vajadusel reguleerida. Lisaks peaks omanik kord aastas aknaid kindlasti ise hooldama, kuigi seda teevad vähesed. “Pigem juhtub nii, et kui kümne aasta pärast enam link või mõni mehhanism aknal ei tööta, aken kriuksub või ei taha see enam kinni minna, kutsutakse meid," kirjeldab Vidjakin, et enamasti pöördutakse nende poole ikka siis, kui probleem on juba tõsine ja vaid väga üksikud kliendid on neid kutsunud aknaid ennetavalt üle vaatama.

"Need on enamasti eakamad inimesed, kes kardavad, et midagi võib katki minna," tunnistab ta, et nagu arsti juurde minnakse alles siis, kui häda juba suur, kutsutakse neidki, kui enam teisiti ei saa.

Aknast tuleb nii palju külma, et ei saa selle juures enam istuda, akna vahele on tekkinud hallitus, kuna tihend laseb läbi, lukustus on katki läinud või töötab aken nii raskelt, et seda on ebamugav kasutada.
Vahel kutsutakse Vidjakini sõnul neid aknaid üle vaatama siiski ka ennetavalt, näiteks kui on ostetud uus korter ja plaanitakse seal teha remonti ning soovitakse enne kalkulatsioonide tegemist hinnangut akende kohta, ehk tahetakse teada, kas need on vaja välja vahetada või mitte.

 

Parandamine reeglina odavam kui uue paigaldus

 

99% juhtudel saab Vidjakini hinnangul vana akent parandada, kui soovi on. Ühtlasi võib see anda hinnavõidu uue paigaldamisega võrreldes. "Kui uus aken maksab 400–500 eurot, siis vana reguleerimine ja seadistamine on neli-viis korda odavam ja boonusena ei pea ka seina lammutama," toob ta näiteks.

Siiski soovitab ta enne tööde tellimist veidi kalkuleerida ja võrrelda remondi hinda uue akna maksumusega. "Kui tarvis on vahetada klaasid, lukud ja tihendid, võib olla mõttekam tellida uus aken, mis maksab 500 eurot – akna parandus läheb maksma üle 300 euro. Kui aga vahetust vajavad vaid tihendid ja lukustus, tasub remont end ära," toob ta näiteks.

Raidma kogemusel ei käi ükski aken nii halvasti, et selle peaks tervenisti välja vahetama. Küll aga võib uut akent vaja olla, kui vanast on tükid väljas, selle raam muljutud jne. Aga kui näiteks klaas on katki, saab selle ära vahetada.

Samuti saab vajadusel enamasti vahetada kõiki mehhanisme ja tarvikuid. Kui mõnda pisidetaili vanema akna jaoks tellida pole võimalik, sest see on tootmisest juba maha kantud, vahetatakse välja terve mehhanism. "Tellime ise kõik vajaliku ja kui tarvikuid tellida pole võimalik, vahetame ära terve mehhanismi, mis võib küll veidi kallimaks minna, aga tasub end ikka ära," märgib Raidma.

 

Esimese põlvkonna aknad tehnoloogiliselt vananenud

 

Vidjakini sõnul pole mõtet aknaid remontida juhul, kui tegu on esimese põlvkonna akendega, on mõistlikum need välja vahetada. “Esimese põlvkonna akendes on kasutatud plasti, mis aja jooksul päikese käes sulab," selgitab ta, et pakett ei toimi seejärel enam nii, nagu peaks ja tänapäeval kasutatakse seepärast plasti asemel alumiiniumi.

Siiski, kui otseseid probleeme vana aknaga veel pole, võib need esialgu ette jätta. "Kui aga klaaside vahe hakkab uduseks muutuma, näitab see, et niiskus pääseb sisse ja on parem aknad ära vahetada."
Tehnoloogia areneb igas mõttes, seda ka akende tootmises. "Kui kakskümmend aastat tagasi oli klaaside vahel lihtsalt õhk, siis täna kasutatakse seal argooni. Ka vaheliistud on tänapäeval paremad, nii et need ei lase tuppa nii palju külma kui varem," selgitab Vidjakin.

Ka klaasprofiilid on Raidma sõnul ajas arenenud. Kui varem oli tegu kahekordsete klaaspakettidega, siis nüüd on kasutusel juba enamasti kolmekordsed. Kui energiasäästlikkus ja soojapidavus on oluline, aga aknaid tervenisti välja vahetada ei soovita, on huvi korral võimalik välja vahetada ainult klaasid. Seda juhul, kui konkreetse akna tarbeks on võimalik tellida vajalikud lisatarvikud.

"Selline vahetus pole alati võimalik, sest kõikide vanemate akende puhul ei pruugi enam olla võimalik saada klaasiliiste," räägib Raidma, et osa detaile ja lahendusi on aja jooksul tootmisest maha võetud.

 

Mitteavaneva saab muuta avatavaks

 

Lisaks klaaspaketi vahetusele on võimalik ka avamisrežiimide vahetus ehk võimalik on asendada mitteavatav aken avatavaga, seejuures tervet aknaraami välja vahetamata. Vidjakin nendib samas, et kui aken on vana profiiliga, siis eelmisest aastast on kõik tehased kuuesentimeetrise profiili tootmisest maha arvanud. "Muidu tellisime uue raami, uued hinged ja keerasime selle lihtsalt peale," räägib Vidjakin, et sellest aastast võib tekkida sellega probleeme ja võib olla mõistlikum uus aken tellida.

Soojapidavusest enamgi otsivad Raidma sõnul inimesed täna paremaid mürapidavuse lahendusi. "Näiteks, kui elatakse mõne suure magistraali nagu Sõpruse puiestee või Narva maantee ääres,” räägib ta, et akende soojapidavus, juhul kui tegu on tavasuuruses akendega, ei mängi tegelikult väga suurt rolli. Küll aga on hea soojapidavus olulisem siis, kui aknapinda on palju ehk tegu on märksa suuremate, näiteks maast laeni terrassiakendega. Sest talvel, kui väljas on 25 kraadi külma, õhkub klaasidelt igal juhul külma.

 

Tänu lisaklappidele ruumis alati värske õhk

 

Lisaks on võimalik akende abil parandada ka ruumide ventilatsiooni. “Projekteerime ja paigaldame AirBoxi aknaklappidega ventilatsiooni,” tutvustab Vidjakin, et see on lihtne, aga samas hästi toimiv süsteem, mis ei nõua akna puurimist ega remonti – osa tihendist aknal võetakse ära ja paigaldatakse asemele klapp. Maksab see 35 eurot.

"Kui varem pidime magamistuba enne magama minemist õhutama, siis nüüd tuleb kogu aeg tuppa natukene värsket õhku," kiidab Vidjakin, kel endalgi on kodus selline süsteem olemas, et tänu sellele ei pea nad enam aknaid kodus lahti tegema, et ruumi tuulutada, vaid õhk ruumides kogu aeg värske.

Ventilatsioon on vajalik, sest aknad on tänapäeval väga hermeetilised, nii et õhk muidu ei liigu.  Raidma sõnul on akende puhul oluline ka turvalisuse aspekt ehk tellitakse palju turvalisust lisavaid lisasid. “Lamineeritav klaas ei kuku purunemise korral tükkideks, vaid ainult mõraneb. Karastatud klaas ei lähe nii kergelt katki kui tavaline. Mehhanismide osas on tavalise lingi asemel võimalik panna turvalisem link, lapselukk jne,” loetleb ta võimalusi.

Raidma sõnul teab ta juhuseid, kus väljast on puuritud lengi kohale aknas augud ja keeratud nii aken väljastpoolt lahti. “Selle vastu aitab lukustatav nn siduriga link, mis blokeerub ja tagab selle, et väljastpoolt poleks soovimata külalistel võimalik akent avada.”

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid