Kas korteriomanik võib ikka oma rõdu kinni ehitada?

Priidu Pärna
Kui miski on omanike kaasomandis, siis ei tohi seal omanik ehituslikke muudatusi üksinda teha. | Shutterstock

Lugeja küsib: „Meie majas on paljud ehitanud kinni oma rõdud. Kahjuks on seda igaüks teinud iseenese tarkusest ja maja näeb kokkuvõttes välja inetu. Osa rõdusid on lahtised, osa klaasidega, mõned suvalist värvi puitraamidega. Kas korteriomanikul on õigus oma rõdu kinni ehitada ja kas teised omanikud võivad nõuda endise olukorra taastamist?”

Nõu annab Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna.

Rõdu kinniehitamine on omaniku loomulik soov, eriti vanemates paneelelamutes. Sellega soovitakse korteri suletud pinda suurendada ja ka korteri soojapidavust parandada. Kokkuvõttes näevad majad tõesti välja nagu segasummasuvilad ja see ei kaunista meie asulapilti.

Vastuse küsimusele, kas omanik võib seda teha, annab korteriomandi ja korteriühistu seadus. Kortermajades on teatud hoone osad (eluruum) inimese ainuomandis ja suurem osa hoonest ning krunt kõigi kaasomandis.

Seaduse kohaselt ei ole ainuomandis need hoone osad, mida ei saa muuta, kõrvaldada või lisada teiste korteriomanike õigusi kahjustamata või hoone väliskuju muutmata. Sellest definitsioonist tulenevalt on kõigi kaasomandis näiteks küttesüsteemid, koridori avanev korteriuks, aga ka hoone välisfassaad ja isegi akende välimine raam!

Kui miski on omanike kaasomandis, siis ei tohi seal omanik ehituslikke muudatusi üksinda teha, välja arvatud hädaabitööd. Kaasomandit hoitakse korras ja muudetakse ühiskassast. Omanik ei tohi seega teiste nõusolekuta rõdusid kinni ehitada ega aknaid vahetada, sh nende ruudustikku muuta, kuna see puudutab kaasomandis olevat fassaadi ja teiste õigusi. Ühe omavoliline tegutsemine võib kõigi vara väärtust vähendada.

Sageli otsustatakse maja üldkoosolekul, et teatud tööd delegeeritakse omanikele tagasi, kuid kindlatel tingimustel: näiteks antakse omanikele õigus ise omal kulul aknaid vahetada või rõdusid sulgeda, kuid seejuures tuleb lähtuda ühtsest stiilist, samast tootest või tarnijast.

Kui omanik on tegutsenud omavoliliselt, siis saaks üldkoosolek otsustada endise olukorra taastamise ja korteriühistul on õigus see nõue rikkuja suhtes maksma panna. Koosolek võib ka otsustada, et tekkinud segasummasuvila välimus likvideeritakse ja kogu majas tehakse fassaaditööd ühistu kaudu ning kõik rõdud suletakse ühes stiilis.

Lisaks tuleb arvestada, et selline tegevus võib vajada kohaliku omavalitsusega kooskõlastamist ehk ühistu poolt ehitusteatise esitamist.

 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid