Vihmaveesüsteem kaitseb fassaadi
Katuselt otse pinnasele kukkuv vihmavesi märgab fassaadi, kahjustab selle välisilmet ning lühendab hoone eluiga. Hea vihmaveesüsteem kogub katuselt vihmavee kokku ning juhib selle hoonest eemale. Et veetilgad võivad ajapikku isegi kivisse augu uuristada, peab vihmaveesüsteem olema äärmiselt vastupidavast materjalist.
Hoone vihmaveesüsteem ei ole pelgalt vee ärajuhtimiseks katuselt. Tegemist on ka hoone fassaadi viimistluselemendiga. Seetõttu on Ruukki kokku pannud laia sortimendi vihmaveesüsteeme – nii leiab igale kodule sobivas värvitoonis ning suuruses lahenduse. Ruukki vihmaveesüsteemid on valmistatud kõige vastupidavamatest materjalidest – kvaliteetsest terasest, vasest ning alumiiniumist. Tänu targalt valitud materjalidele püsib õigesti paigaldatud ja hooldatud vihmaveesüsteem terve ja kaunina aastakümneid.
Vihmaveerenni hooldus sõltub hoone asupaigast
Aeg- ajalt tuleb vihmaveerenni puhastada lehtedest või okastest. Seda, kui tihti renne puhastada tuleb, sõltub eelkõige sellest, kas hoone läheduses asub puid, mis katusest kõrgemale ulatuvad. Kõrgete puude olemasolul vajab räästas puhastamist vähemalt kaks korda aastas -- peale kevadist õitsenguaega ning hilissügisel, kui vihmaveesüsteemi on jõudnud langenud lehed. Lisaks veerennile tasub sel puhul puhtaks pesta ka hoone katus.
Kui hoonele lähedal asuvad puud ei ulatu räästani, ei tule ka vihmaveesüsteemi eriti sagedasti puhastada. Samas võib renne ikkagi määrida teedelt lenduv tolm, kevadisel ajal ka õietolm. Seetõttu tasuks korra aasta või kahe tagant vihmaveesüsteemi ikkagi puhastada.
Igal juhul tasub veerenni paigaldada redelitoed. Nii saab aeg- ajalt redeliga üles renni juurde ronida, et olukorrast ülevaade saada. Juhul kui on näha, et renni on kogunenud rohkelt okkaid või lehti, tuleks need sealt lihtsalt eemaldada.
Mis juhtub, kui vihmaveesüsteem on ummistunud?
Kui vihmaveesüsteem on ummistunud, võib juhtuda, et vesi pääseb rennis liikudes ka tuulekasti. Sealt võib see halvemal juhul sattuda isegi fassaadi vahele. Selline olukord juhtub suurema tõenäosusega väga väikeste ja lühikeste tuulekastide korral. Laiemate tuulekastidega on see võimalus väiksem, siis võivad ummistunud räästa tõttu kannatada pigem sarikaotsad ning tuulekast ise. Ummistunud veerenn võib hoonele suuremaid kahjustusi tekitada juba mõne aastaga.
Nutikad eridetailid
Kui hoone ümbruses on rohkelt lehtpuid ning vihmaveetoru on ühendatud sadeveekanalisatsiooniga, tasub vihmaveetoru ja kanalisatsiooni vahele paigaldada isepuhastuv trapp. See detail ei lase lehtedel ning muul prahil kanalisatsiooni jõuda.
Vihmaveerennide külge saab kinnitada ka ülevoolukaitse. Selline lahendus on kasulik pikkade katusepindade puhul, kus suurema saju korral võib vesi muidu ka rennist hakata üle voolama. Ülevoolukaitse lisamine vihmaveerennile käib lihtsalt ja kiiresti, ka eemaldada saab seda kergelt. Kõige enam kasutatakse ülevoolukaitset neeludes, kuhu vesi mitmelt katusetahult kokku jookseb.
Soovi korral saab vihmaveesüsteemi külge lisada ka väljavooluava vihmavee kogumiseks. Nii saab vihmavee juhtida eraldi anumasse, et seda hiljem kastmiseks kasutada — nutikas, soodne ning keskkonnasõbralik lahendus.
Kõige kvaliteetsemad vihmaveesüsteemid ning nutikad eridetailid leiad SIIT.