Hakkasid ootamatult norskama? Keha võib sulle millestki märku anda

Norskamine tekib siis, kui õhk ei pääse magamise ajal ülemistest hingamisteedest vabalt läbi. Une ajal lõõgastuvad keele, pehme suulae ja neelu lihased ning hingamisteed võivad kitseneda. Õhu liikumisel hakkavad ümbritsevad koed vibreerima ja tekibki iseloomulik norskamisheli.

Norskamine ei pruugi inimest saata kogu elu. See võib tekkida ka täiskasvanueas ning selle tugevus võib aja jooksul muutuda.

Ninakinnisus ja allergiad

Üks tavalisemaid põhjuseid, miks inimene ootamatult norskama hakkab, on ninahingamise takistus.

Nohu, põskkoopapõletik või allergia võib põhjustada nina limaskesta turset ja muuta hingamise raskemaks. Kui nina kaudu ei saa piisavalt vabalt hingata, võib inimene hakata rohkem suu kaudu hingama ning norskamine võib süveneda.

Kui norskamine algab koos külmetusega ja kaob pärast paranemist, pole tavaliselt põhjust muretsemiseks. Kui aga ninakinnisus ja norskamine püsivad pikemat aega, tasub nende põhjust uurida.

Kehakaalu tõus

Ka kehakaalu muutus võib mõjutada hingamist une ajal.

Kaalutõusuga võib suureneda rasvkoe hulk ka kaela ja neelu piirkonnas, mis võib muuta ülemised hingamisteed kitsamaks. Une ajal, kui lihased lõõgastuvad, võib õhu liikumine seetõttu raskemaks muutuda.

See ei tähenda, et kõik ülekaalulised inimesed norskaksid või et normaalkaalus inimene ei võiks norsata. Hingamisteede ehitus ja muud individuaalsed tegurid mängivad samuti olulist rolli.

Kui norskamine on tekkinud koos kaalutõusuga, võib kehakaalu vähendamine mõnel inimesel aidata seda leevendada.

Alkohol enne magamaminekut

Kui inimene norskab tavapärasest rohkem pärast õhtust alkoholitarvitamist, võib põhjus peituda alkoholi lõõgastavas toimes.

Alkohol vähendab ülemiste hingamisteede lihaste toonust, mistõttu võivad hingamisteed une ajal kergemini kitseneda. See võib põhjustada norskamist ka inimesel, kes tavaliselt ei norska.

Eriti võib probleem avalduda siis, kui alkoholi tarvitatakse vahetult enne magamaminekut.

Uued ravimid

Mõned ravimid võivad mõjutada lihastoonust, hingamist või unekvaliteeti.

Näiteks rahustid ja teatud unerohud võivad soodustada ülemiste hingamisteede lõõgastumist ning süvendada norskamist või uneaegseid hingamishäireid.

Kui norskamine on alanud pärast uue ravimi kasutuselevõttu, tasub sellest arstile või apteekrile rääkida. Ravimi võtmist ei tohiks siiski omal käel lõpetada.

Selili magamine

Mõnikord ei ole norskamise taga tervisemure, vaid muutunud magamisharjumus.

Selili magades võivad keel ja pehmed koed raskusjõu mõjul tahapoole vajuda ning hingamisteid kitsendada. Seetõttu norskavad mõned inimesed selili magades märksa rohkem kui külili.

Kui norskamine tekib peamiselt selili olles, võib külili magamine aidata seda vähendada. Samas ei pruugi magamisasendi muutmine aidata kõiki norskajaid, eriti kui probleem on seotud uneapnoega.

Vanusega seotud muutused

Norskamine võib sageneda ka vanuse kasvades.

Aja jooksul muutuvad ülemiste hingamisteede lihaste töö ja kudede omadused, mis võib soodustada hingamisteede kitsenemist une ajal.

Naistel võib norskamine sageneda ka menopausi järel. Seda seostatakse muu hulgas hormonaalsete muutuste ja uneaegsete hingamishäirete riski suurenemisega.

Seega võib inimene hakata norskama ka siis, kui tema igapäevased harjumused pole märgatavalt muutunud.

Millal võib norskamine viidata uneapnoele?

Kuigi norskamine on sageli kahjutu, võib uus või süvenev norskamine mõnikord viidata obstruktiivsele uneapnoele.

See on uneaegne hingamishäire, mille korral ülemised hingamisteed ahenevad või sulguvad korduvalt, põhjustades hingamispause ja une katkemist.

Uneapnoele võib viidata väga vali või ebaregulaarne norskamine, eriti kui voodipartner märkab une ajal hingamispause. Samuti võib inimene ärgata õhku ahmides või lämbumistundega. Teised võimalikud sümptomid on tugev päevane unisus, keskendumisraskused, hommikused peavalud ja suukuivus.

Kõik norskajad ei põe uneapnoed, kuid nende sümptomite esinemisel tuleks pöörduda perearsti poole. Vajadusel saab arst suunata inimese uneuuringule.

Mida teha, kui norskamine on hiljuti tekkinud?

Kõigepealt tasub mõelda, mis on viimasel ajal muutunud. Kas oled olnud nohune, võtnud kaalus juurde, hakanud tarvitama mõnda uut ravimit või magad senisest rohkem selili?

Norskamist võib mõnel juhul aidata vähendada külili magamine, alkoholi vältimine enne und, ninakinnisuse põhjuse ravimine ja vajaduse korral kehakaalu langetamine.

Kui norskamine on püsiv, järjest tugevneb või sellega kaasnevad hingamispausid ja päevane unisus, ei tasu piirduda üksnes koduste abinõudega.

Loe ka: Norskamine toob kaasa ka terviseriske 

Norskamine pole naljaasi