Flokside lõhnav õitevaip
Ave Visnapuu
Suvifloks. | Shutterstock

Floksid muudavad suve teise poole nauditavaks lõhnaelamuseks.

Kui aastate eest tundusid need kaunid lilled vaid maamajade juurde kuuluvat ja natuke ajast ja arust, siis viimasel ajal on nad järjest enam esile tõstetud.
Floks tähendab kreeka keeles leeki, sellest ka tema teine nimi – leeklill, mis iseloomustab hästi tema leekivat õievärvi.

Floksid on pärit Põhja-Ameerikast, floksi perekonnas on ligi 70 liiki. Tuntuimad on aedfloks Phlox paniculata, kiviktaimlasse sobiv madalakasvuline padjandfloks e nõeljalehine leeklill P. subulata ning suvikuna kasvatatav suvifloks P. drummondii. Tasapisi kogub tuntust ka laiguline floks P. maculata.

 

Aedfloksi tuhanded sordid
 

Flokside õitsemisaeg on pikk – juuli algusest külmadeni, nii saab nende õiteilu rahulikult ja pikka aega nautida. Ka vaasis seisavad nad üsna kaua.

Minu aias õitsevad helelilla õiega aedfloks’ Katherine’, leekivpunase õiega ’Tenor’, roosaõieline laiguline floks ’Rosalinde’ ning valkjate õitega ’Omega’. Laigulisel leeklillel on pikk graatsiline õisik ning läikivad kitsad lehed, ka juurestik on tal aedfloksist erinev, ta moodustab pikki risoome ning paljuneb ruttu.

Valged aedfloksid võivad esmapilgul tunduda täiesti sarnased, ometi ei ole nad seda. Teist aastat õitseb minu aias imeilus ’Danielle’, tal on suur laiuv õisik ning omapärase kujuga puhasvalged õied. Kui ’White Admiral’ näitab oma õiteilu juba juulis, siis sihvaka õisikuga ’Rembrandt’ avab õied alles septembris. 2002. aastal Euroopa aasta püsikuks valitud lumivalge ’David’ on tõepoolest seda tiitlit väärt.

Põnevad on kahevärvilised sordid, mille õieneel on teist värvi, näiteks ’Europa’, Mies Copin’, ’Bright Eyes’, ’Graf Zeppelin’ ning ’Uspeh’.

Eriti suurte õitega on puhasroosa ’Helmi Puur’, helelilla ’Lilac Time’ ja heleroosa ’Elisabeth Arden’.

’Miss Mary’ üllatab oma erepunase õiega, ’Miss Jessica’ aga pisikeste helelillade õitega.

Esmapilgul tagasihoidlik ’Ruotsinpyhtää’ võlub mind ometi oma lihtsa graatsilise välimusega. ’Little Wonder’, nagu nimigi ütleb, on tõesti väike ime.

’Blue Boy’ ja ’Blue Paradise’ muudavad värvi vastavalt valguse muutumisele, olles kord sinakamate, kord lillakamate õitega. Sordil ’Blue Magic’ on huvitav laik õiel.

Ühed hilisemad õitsejad on veel tume-lillakaspunane ’Stanislav Parkovy’ ning pisikese roosade õitega ’Starburst’.

Viimase aja põnev uustulnuk on kollas-roheka tooniga ’Sherbet Cocktail’.

 

Kimbutav jahukaste
 

Kuigi floksid on vastupidavad ning neid on lihtne kasvatada, kimbutab neid eriti just põuasel suvel tülikas seenhaigus – floksi jahukaste, mis muudab taimed inetuks. Et seda vältida, tuleb floksidele tagada head kasvutingimused. Neile meeldib tuultele avatud poolvarjuline kasvukoht. Minul kasvavad nad täispäikeses ja saavad hästi hakkama, kuid siis peab neid rohkem kastma kui muidu. Floksid armastavad rammusat mulda, eriti hästi mõjub neile kõdusõnnikuga väetamine.

Kui ikkagi märkate lehtedel esimesi haigustunnuseid (musta-valgekirjud täpid ja laigud), siis tuleb need kahjustunud lehed ära noppida ning põletada. Profülaktiliselt mõjub kastemärgadele lehtedele puutuha raputamine. Uued aedfloksi sordid ei ole nii haigusõrnad, kõik laigulise floksi sordid on samuti jahukastekindlamad.

Väga külmal ja lumeta talvel võivad ka külmakindlatena tunduvad floksid kannatada saada. Kuid neil on imeline võime ennast väiksest juuretükist uuendada. Kui kevadel ei paista mullast mingit elumärki, siis tasub oodata. Kogemused näitavad, et isegi veel järgmisel kevadel võib uus noor taim kasvama hakata. Flokse on väga lihtne paljundada puhmikut jagades.

Allikas: Kodu&Aed

Sarnased artiklid