Pikalt Kadriorus elanud Paavo ja Murel ütlevad, et otsest vajadust uue kodu järele polnud – avaras kahetasandilises katusekorteris ruumipuudust ei tuntud –, kuid poiste Siimu ja Sandri kasvades tekkis siiski tarvidus pere- ja lastesõbralikuma elamise järele.
Mõnda aega hoiti silma peal piirkonna kinnisvarapakkumistel ja mõeldi isegi oma maja ehitusele. Viimaks kaalus olemasoleva kodu mõnus vaikne asukoht kesklinna, mere ja parkide läheduses ning korteri rõdu ja katuseterrassiga läbi maja planeering kolimisplaanid üles ning korter otsustati ümber ehitada, et selle funktsionaalsust parandada. Projekti kaastati sisearhitekt Piret Noor, kelle ülesandeks oli peale planeeringumuudatuste vaadata üle kogu kujunduskontseptsioon ning anda interjöörile värske ja terviklik ilme.
Korteri kitsaskohtadeks olid kehv valguslahendus, puuduv lastetuba ja väheldane köök, kus polnud kohta korralikule söögilauale. Korteri teisele tasandile, kus asus avatud trepihall ja kabinet, viis jällegi kohmaks puittrepp, mis ampsas olulise tüki elutoast ja «lõhkus» ruumi.
Sisearhitekt märgib, et suurimaks katsumuseks kujuneski trepile uue asukoha leidmine. Arvesse tuli seejuures võtta ka vahekorrusega ruumi tehnilisi ja konstruktiivseid võimalusi.
Kujunduse lähtekoht
Lahendus leiti korteri keskele kavandatud arhitektuurses mahus – elutoa suurde tahukasse kavandati trepp, erinevad kapid-panipaigad ja telerisein. Terviklik mööblimaht tõuseb läbi kahe tasandi, muutudes poolkorrusel madalaks raamaturiiuliks ja lillekastiks. Uhke kompositsiooniga lahendus mõjub ruumis omaette kunstiteosena ja on tegelikult kogu kujunduse tuumaks.
Trepi asukoha muutmisega tekkis elutoa ja köögi piirile loogiline nurk pikale söögilauale, mis kujunes kiirelt pere lemmikkohaks. «Varem sellist mõnusat kodu südant polnudki,» täpsustab Paavo. Lisaruumi sai juurde ka köök, mis on ühendatud elutoaga, kuid jääb siiski diskreetselt nurga taha. Lastetuba projekteeriti endisesse kabinetti teisel korrusel ja väike töönurk sisustati trepihalli.
Nagu iga vanema maja puhul, tuli korteri rekonstrueerimise käigus välja üllatusi, mis nõudsid projektis ümberkorraldusi ja pikendasid ehitusprotsessi. Näiteks on oskuslikult erimööblisse peidetud kaks ventilatsioonišahti, katusekorteri mitmetasandilisusest tingitud astmestik ja kaldpinnad. Keerukad eritööna valminud mööblilahendused andsid samas rohkelt võimalusi mitmesuguste panipaikade, sahtlite ja kappide mööblisse peitmiseks.
Peale ehituslike nüansside tuli sisearhitektil arvestada pere märkimisväärse kunsti- ja raamatukoguga. Aastate jooksul on siia koju kogenud nii moodsate klassikute – Jaan Elkeni, Jüri Arraku, Ado Lille jmt loomingut kui ka pärleid noorte kunsti oksjonilt. Kujundaja selgitab, et üritas kunstile anda nii palju vaba pinda kui võimalik ning üks sein elutoas jäeti täielikult raamatute päralt.
Pearollis on sinine
Arhitektuursuse ja erilahenduste kõrval on interjööris kandev roll värvil – sinisel toonil, mis kordub peaaegu kõikidel mööblipindadel. Efektne värvivalik tõukus juba varem korteris olnud kärtsust värvigammast. «Klient oli julge ja arvestades siin varem valitsenud pööraseid toone, tundus ekstravagantne värvivalik elanikele omane,» selgitab Piret Noor sinise tagamaid.
Arhitektuurse peene nüansina tõin värvi kõrvale veel ribistiku motiivi, mis sai alguse trepipiirdest ning kust see kandus edasi mööbli- ja seinapindadele. Värvist sai kohe palju enamat kui lihtsalt värv!» Sinist tasakaalustavad valge ja tammepuit, mis kindlustavad helge ja õhulise ruumimulje.
Peamiselt ühiskondlike ja avalike ruumidega tegelev sisearhitekt pidas kodu kujundades silmas tervikut, mitte üksiku toa kaupa lähenemist. Eesmärgiks oli saavutada tasakaalus interjööritervik nii materjalide, värvide kui ka sisustusdetailide mõttes. Siinkohal jätkub kujundajal kiidusõnu nii mööblivalmistaja (Meetriga Mööbel) kui ka tellija suunal – ka kõige keerulisemad erilahendused teostati kvaliteetselt ja mööndusi tegemata.
Kujundust toetab timmitud valgusprogramm, mis lubab mängida erinevate valgusstiilide ja -meeleoludega alates mahedast karniisi- ja soklivalgustusest kuni vitriinkapi valgustuseni elegantse halli klaasi taga.
Kadrioru katusekorteri interjöör astus pärast põhjalikku ümberehitust kahtlemata uude ajajärku – moodsamasse ja stiilsemasse, kuid ka kodusemasse ja peresõbralikumasse. Kohendatud põhiplaan tõi elanikele kaasa mugavama ja olmet kergendava ruumiloogika ning uljas värviskeem arvatavasti ka värvikama elu.
