Praegu energiaturul toimuva valguses on ahikütte võimalus eramajades taas au sisse tõusnud ja seda põhjusega. Lisaks silmailule ja õdusale tundele tagab korralik kaminahi sooja toa ka siis, kui reaalsuseks peaksid saama kõrgetasemelised hoiatused elektrikatkestusest. Sel ajal muutuksid kasutuks praktiliselt kõik teised küttesüsteemid, mis vajavad töötamiseks elektritoidet sõltumata sellest, kas tegu on gaasi- või õlikatlaga, maakütte, õhk-vesikütte või isegi pelletikatlaga, kus pelleteid küttekoldesse ette vedavat tiguajamit käitab elekter. Ka ei ole sellisel puhul võimalik ette näha, kui kaua elektrikatkestus kesta võiks.
Ka ilma elektrikatkestusteta on küttekulude kokkuhoidmiseks mõtet aeg-ajalt kaminahju kasutada, kuna ahiküte on täna üks soodsamaid kütteviise. Kulusid saavad säästa isegi maakütte kasutajad, sest ka maasoojuspumpadel on tööshoidmiseks vaja märkimisväärselt elektrit vaatamata sellele, et toasoe peaks kätte tulema n-ö tasuta otse maapõuest.
Vaatamata elektri, gaasi ja kaugkütte hüppelisele hinnakasvule ei projekteerita täna sugugi kõiki uusi eramuid aga ahikütte valmidusega. Kui majas pole lahtise tulega küttekoldeid, on märksa lihtsam saada päästeametilt kooskõlastusi nii ehitusprojektile kui ka valmis maja kasutuselevõtuks, mis tähendab kinnisvaraarendajatele mõningast kulude kokkuhoidu. Nii jäetakse korstna paigaldus ära, millega säästetakse maksimaalselt alla 1% ehituseelarvest, mõeldes, et küll hiljem jõuab selle teemaga tegeleda.
Hilisem korstnapaigaldus on kordades kallim
Tõepoolest, moodsaid moodulkorstnaid on võimalik ka hiljem paigaldada, kuid maja ehitamise ajal on seda ikkagi märkimisväärselt lihtsam ja odavam teha. Isegi väga lihtsa metallkorstna paigaldamiseks tuleb katus ajutiselt lahti võtta ning teha avad vahelagedesse, mis eeldab pärast seda tööd ka siseviimistluse kohendamist.
Kaalult raskema plokk-korstna paigaldamist peaks aga maja aluskonstruktsioonis ette nägema, kuna see eeldab ca 10 cm paksuse betoonist aluse valamist. Seetõttu võiks korstna paika panna juba maja ehitamise ajal isegi siis, kui kaminat või saunakerist kohe ei soetata, sest hilisem korstnapaigaldus on kogumaksumuselt mitu korda kallim.
Mõnevõrra lihtsam on ahikütte valmidusega vanemates eramutes, kus enamasti on telliskorsten juba olemas. Isegi kui seda pole aastakümneid kasutatud, on kõige lihtsam ja ka hinnalt soodsaim lahendus vana korstna renoveerimine. See eeldab aga kogu senise küttesüsteemi seisukorra hindamist, mida peaks tegema pädev pottsepp. Kindluse huvides võib lisaks visuaalsele vaatlusele tellida ka kaamerauuringu, mille käigus filmitakse korstnad seestpoolt üles spetsiaalse kaameraga, mis tuvastab lisaks pragudele ja katkistele kividele ka tuleohtliku pigi olemasolu ning halva tõmbe põhjused.
Ajahambast näritud korstna renoveerimine seestpoolt
Klassikalise telliskorstna tüüpilised kahjustused on sageli kõrvaldatavad spetsiaalse tulekindla renoveerimisseguga. See kantakse kogu telliskorstna ulatuses suitsulõõride sisepinnale, et sulgeda ohtlikud praod, täita tühjaks kulunud vuugid kivide vahel ning muuta lõõri sisepind ühtlaselt siledaks, et tagada tulekindlus, parem tõmme ja kütteefektiivsus. Kogu protsess tuppa suuremat mustust ei too, kuna renoveerimissegu kantakse suitsulõõride sisepinnale katuselt korstna ülemisest otsast spetsiaalse harja ja vintsiga. Enne korsten puhastatakse ning suletakse ühendusavad küttekolletesse. Seguga renoveerimine on näiteks Rootsis olnud kasutusel juba 30 aastat ning selle aja jooksul ennast täielikult õigustanud. Sealse kogemuse põhjal peab sel viisil taastatud korsten vastu vähemalt 10 aastat või kauemgi.
Ka moodsad kaminad saab panna soojust salvestama
Vana korstna renoveerimine ei tähenda, et alles peaks tingimata jätma ka senised ahjud ja pliidid. Vanad kütteseadmed võib vabalt asendada moodsamate alternatiividega või muuta nende asukohta toas.
Kui massiivsed ahjud saab enamasti uuesti laduda üksnes senisele asukohale, kus nende raskusega on kandekonstruktsioonides arvestatud, siis moodne metallist kamin tänu kergele kaalule mingit vundamenti ega alust ei vaja, nii et selle saab paigutada otse põrandale.
Uut kaminat soetades võiks aga valida soojust salvestava variandi. Ka väga minimalistlikele moodsatele metallkaminatele on enamasti võimalik juurde osta selle sisse paigutatavad kivist elemendid soojuse salvestamiseks, kuna metallist korpus jahtub pärast kütmise lõppu väga kiiresti. Alternatiiviks võib olla ka pelletikamin, mis annab ise küttematerjali vähehaaval ette, nii et tuba püsib soe kogu öö, kuid arvestada tuleb, et see automaatika vajab tööks elektrit.
Pelletikamina või pelleti- või gaasikatla paigaldamisel vajavad vanad telliskorstnad uuendamist või asendamist isegi siis, kui need tunduvad igati korras olevat. Nimelt tekitavad madala suitsutemperatuuriga kaasaegsed kütteseadmed väävel- ja soolhapet sisaldavat veeauru, mis võib tellised läbi söövitada juba ühe kütteperioodiga ja muuta korstna väga tuleohtlikuks. Seetõttu kasutatakse keskküttekatelde juures spetsiaalseid happekindlast keraamikast, metallist või koguni plastikust valmistatud moodulkorstnaid või muudetakse vana telliskorsten happekindlaks roostevabast metallist suitsutoruga. Roostevabad torud lastakse sisse korstna ülemisest otsast, nii et suuremaid ümberehitustöid ei ole vaja ette võtta. Küll aga tuleb avada kütteseadme ühendus korstnaga ning lisaks paigaldada korstna põhja kondensaadi äravooluga aluskork, et kütmisel tekkiv happeline vedelik korstnast kätte saada.
Ajaloolise ilmega uued korstnad
Kui korstende seisukord on taastamiseks liiga halb, on ainsaks lahenduseks uus korsten.
Kõige lihtsam on paigaldada metallkorsten, mis on kaalult kerge ega vaja seetõttu alusvundamenti ja selle paigaldamine käib väga kiiresti. Metall-korstnaid võib paigaldada ka kütteseadme peale ja nad lisavad hoone välisilmele ka funk-nüanssi. Metallkorstna katusepealsele osale paigaldada telliseimitatsiooniga viimistlusplaadid või plokk-korstna üle krohvida.
Vana korstnajala kohale võib mõõtudelt ja kujult paremini sobida plokk-moodulkorsten, mille paigaldus on oluliselt lihtsam ja kiirem telliskortna uuesti ladumisest. Plokk-korsten vajab küll valatud alust, kuid selleks saab ära kasutada vana telliskorstna vundamenti. Korstna eluea pikendamiseks tuleks selle ots kaitsta vihmamütsiga, et võimalikult vähe vihmavett korstna sisse pääseks.
Ka miljööväärtuslikes piirkondades on võimalik kasutada moodsat moodulkorstent, millele antakse ajalooline kuju ja välimus, kuid see eeldab ehitusteatise ja ehitusprojekti kinnitamist kohalikus omavalitsuses. Kaunistuste ja karniisidega korstnapits on kõige mõistlikum tellistest uuesti laduda plokk-korstna moodulite vahele paigaldatud komposiitplaadile, millest saab korstnapitsi kandev konstruktsioon. Sel viisil tuleb uus korsten kordades soodsam võrreldes tellistest ladumisega alates vundamendist kuni tipuni.
