Augustikuised arbuusid sinu aias. Katsetamist väärt sordid
Tiina Tammet
Meie lühikese suve jaoks tuleb leida varajased sordid, muidu ei jõua viljad valmida. | Shutterstock

Kodumaised arbuusid, melonid ja viinamarjad ei ole enam mingi ilmaime. Paljud rohenäpud on proovinud neid kasvatada, vahel õnnestunult, vahel mitte.

Augustis, arbuusihooajal on paljud meist isukalt punast magusat vilja nautides mõelnud, et järgmisel aastal võiks ju ka ise arbuusikasvatust proovida. Suvelõpulaatadel võib kohata ka eestimaiseid vilju, mis on maitsvamadki kui kuskil lõunamaises päikesesoojuses küpsenud. Miks mitte katsetada: seemneid saab poest ning positiivseid kogemusi leiab kasvatajatelt kuhjaga.

 

Arbuus on päikesetaim
 

Söögiarbuus Citrullus lanatus Vulgaris-rühm on sugulane kõrvitsa ja kurgiga, kes on samuti soojalembesed kultuurtaimed. Edukaks kasvamiseks tahab Aafrikast pärinev arbuus palju valgust ja soojust, taim talub aga üsna hästi põuda. Meie lühikese suve jaoks tuleb leida varajased sordid, muidu ei jõua viljad valmida. Lisaks tuleb kindlasti varuda katteloori või kasvatada taimi kasvuhoones.

 

Peenar tee sügisel
 

Arbuusipeenra koha saad juba sügisel valmis vaadata ning vajalikud ettevalmistused teha. Valmista ette peenramaa – hästi sobib näiteks samal aastal herne, oa, sibula, kapsa või kartuli kasvatamise koht. Viljaks kobe aiamuld, mis on hoolikalt umbrohtudest puhastatud, tuha ning kompostiga rikastatud, jäetakse ootama kevadet. Arbuusi ei tohiks istutada kompostihunnikule ning erinevalt kurgist või kõrvitsast ei taha ta ka liiga rammusat sõnnikurikast mulda.

Asjatundjad soovitavad peenra katta kevadel enne istutamist musta kile või peenravaibaga, siis soojeneb muld kiiremini.

 

Kasvata taimed ette
 

Kevadel kasvatatakse taimed ette põhimõtteliselt samamoodi nagu kõrvitsadki. Seeme külvatakse neist pisut varem, aprilli keskpaigas, umbes 6–7 nädalat enne taimede välja istutamist. Ööpäeva soojas vees leotatud seemned tärkavad kiiremini. Külve hoitakse toatemperatuuril, tärganud taimed tõstetakse valgesse ja pisut jahedamasse kohta. Piisava soojuse ja parajalt sooja veega kastmisega ning ka kerge väetamisega arenevad tugevad noortaimed. Noori taimi võiks päikeselisel soojal päeval õuesolemisega harjutada.

Välja saab taimed istutada kõige varem juuni algul, kui ilm ja muld on piisavalt soojenenud. Istuta 4–5 pärislehega taimed umbes 1,5-meetrise vahega kuni idulehtedeni mulda, siis tekib taimel lisajuuri. Kata algul mitmekordse kattelooriga, sest jahedas jäävad taimed kiratsema ja saagi algus hilineb tunduvalt.
Kuigi arbuus on kõrbest pärit, tuleb kasvuajal taime kasta. Selle võib ära jätta, kui viljad hakkavad küpsema – siis jäävad viljad vähem vesised.

 

Kujunda ja hoolda
 

Arbuusitaime tuleb kujundada, et taim suunaks oma kasvujõu viljadesse. Seda tehakse pärast istutamist, kui kasvamise hoog on juba jõudsalt sees. Ära lõigatakse viljaalgmeteta külgvõrsed, jättes kogu taimele kolm haru. Peavõrsel puhkevad kõigepealt isasõied, hiljem ka emasõied. Suureviljalistel sortidel jäetakse taimele kuni kaks viljaalget, väiksemaviljalistel rohkem. Võrse latv näpistatakse ära, jättes peale viljaalget alles umbes viis lehte. Ka hilisemad külgharud ja viljaalgmed eemaldatakse.

Kasvava vilja maapinnast isoleerimiseks kasuta nagu kõrvitsa puhul näiteks lauajuppi, et jahedus või vihm väärtuslikku saaki ei rikuks.
Kasvuhoones kasvatatakse arbuuse enamasti toele seotuna, et taim vähem ruumi võtaks. Kindlasti peab arvestama sel juhul ka viljade lisatoestamisega, et need end taimelt lahti ei rebiks. Putukate vähesuse tõttu tuleb kasvuhoonetaimi käsitsi tolmeldada.

Varasematel sortidel tuleb arvestada viljade küpsemiseks alates õitsemisest viis nädalat. Kogenud kasvatajad oskavad seda juba täpsemalt hinnata vilja värvi muutumise ja koputamise põhjal kostva heli järgi.

Kõige maitsvam on arbuus täisküpselt korjatuna. Varased sordid üldjuhul säilitamiseks ei sobi. Vilju peaks hoidma jahedas, umbes 15-kraadises ruumis.


Arbuusist
 

Arbuus sisaldab 91,5% vett

Arbuusi söömine:

suurendab organismis antioksüdantide taset;
puhastab neerusid;
vähendab põletikke ja lihasevalusid;
parandab veresoonte tervist ja alandab vererõhku;
aitab vähendada vähkkasvajate tekke riski.

 

Valik sorte:

’Blacktail Mountain’ – vähenõudlik, sobib lühiajaliseks säilitamiseks, vili punase sisuga.
’Crimson Sweet’ – hilisem, suureviljaline, haiguskindel sort; vili roheline, punase sisuga.
’Golden Midget’ – väikeseviljaline, vili kollase koore ja roosa sisuga.
’Janosik’ – varajane sort, vili kollase sisuga.
’New Hope’ – varane sort, triibulise, seest punase magusa viljaga.
’Orangeglo’ – varane sort, vili oranžika sisuga.
’Rosario’ F1 – Poola varane sort, vili seest tumepunane.
’Sugar Baby’ – varane, vähenõudlik, saagikas sort, vili punase sisuga.
’Zloto Wolicy’ F1 – varane sort, vili pealt kollane, seest punane.

Sarnased artiklid