Topinamburit kutsutakse veel maapirniks või mugulpäevalilleks. Viimane nimi iseloomustab taime eriti hästi. Mullas on tal palju söödavaid mugulaid, maapealne osa ning õied sarnanevad päevalillega. Minu aias on selline sort, kes sügiseks õitsemiseni ei jõuagi. Maapirnimugulad külma ei karda, aga keldris tikuvad nad kiiresti närbuma. Seepärast söön neid aprillis, kui muud juur- ja mugulviljad oma sügisest värskust kaotavad. Lihtne on puhtaks pestud mugulad keeta koorimata ja süüa sisu pooleks lõigatud mugulast lusikaga nagu keedumuna. Keetmiseks kasutan vanemat potti, sest seda on hiljem raske laitmatult puhtaks saada. Maapirni kasutatakse ka värskena salatite valmistamisel või tehakse koos sibula, küüslaugu ja porrulauguga püreesupiks. Teda hinnatakse dieettoiduna suhkruhaiguse korral.
Viljapuude lõikus
Lõigatakse eelkõige neid vanemaid õunapuid, kes möödunud aastal vähe vilja kandsid. Enamasti on neil tänavu palju õiepungi ja lõikamisega saame nende saagikoormust vähendada. Vilju tuleb vähem, aga need kasvavad suuremad. Mida lühemad on viljapuude aastakasvud, seda tugevamalt peame lõikama. Paraja tugevusega lõigatud viljapuudel on võra piirdel 30–40 cm pikkused talvised võrsed.
Saagieas viljapuude lõikamist on lihtne alustada saagiraskuse tõttu alla kaardunud oksalatvade eemaldamisega. Uueks ladvaks saab mõni püstisema kasvusuunaga külgoks. Igas vanuses puudel tuleb eemaldada terava nurga all tüvele kinnitunud oksad, millised võivad suvel murduda. Kuna need on enamasti suured elujõulised oksad, siis ei julge algaja selliseid lõigata. Vahel piisab taolise oksa ladva lõikamisest mõnele rõhtsamale külgoksale, millest saab tema uus latv. Nii tuleks aprillis talitada ka ploomi- ja kirsipuudega, kelle tüvele kevadel tehtud suured harvenduslõiked ei taha hästi paraneda. Lõplikult võib sellise oksa eemaldada juunis, siis paranevad haavad paremini. Õunapuudel paranevad harvenduslõiked hästi. Neil lõigatakse eemaldamist vajavad oksad tüvelt kevadtalvel võimalikult harunemiskoha lähedalt ilma väiksematki tüügast jätmata. Kauplustes müüdavate haavamääretega kaetakse vaid suuremad tüvele tehtud haavad. Nii säästame tööaega ja haavamääret.
Tüvede valgendamist vajavad noored viljapuud veebruari- ja märtsipäikese soojendava mõju vähendamiseks. Kahjustajate tõrjeks pole neist olulist tähtsust. Aprillikuine tüvede valgendamine näitab aedniku asjatundmatust. Vanemate viljapuude tüvele tekkiva korba ja samblikud tasuks aga kevadiste niiskete ilmadega puidust liistuga maha kaapida. Siis leiame kergemini üles tüvehaavad, mis vajavad ravi. Surnud koor lõigatakse terava noaga kuni terve kohani välja ja tekkiv haav kaetakse haavamäärdega. Seda tööd võib teha veel juunis, kui aednikul juba kiiremad kevadaskeldused möödas.
Lase kevad ligi
Aprillis eemaldatakse taimedelt talvekatted. Seda tehakse õhtuti või pilves ilmaga, et oksad kuiva õhu ja päikesega harjuksid. Suur osa peenemat materjali kõlbab komposteerida, haiguste levitamist nendega kardetakse mõnikord üleliia. Roniroosid ja viinapuud võib ka kohe toestusele siduda. Pikemad viinapuuoksad siduda rõhtasendisse. Siis kasvavad võrseteks ka oksa alumises osas olevad pungad. Viinapuude kevadise lõikusega kaasneb jahedas kliimas tugev ja kestev mahlavool. Seepärast lõigatakse meil viinapuid hilissügisel.
Hea, kui saaksime koduaias hakkama ilma keemilise taimekaitseta. Ometi tuleb mõnede kahjustajate massilise esinemise korral pritsimine ette võtta. Parim aeg selleks on esimeste soojade ilmadega, enne pungade puhkemist. Hiljem on koduaias mürkidega toimetada keerukas, ikka jääb mõni söögiks kasutatav köögiviljataim liiga lähedale. Koduaednik saab valida kauplustes vabamüügis olevate vahendite seast. Oluline on teada, kas soovite tõrjuda haigusi või kahjureid, parem veel, kui teaksite teile muret tegeva kahjustaja täpset nime. Siis saate sobiva taimekaitsevahendi kasutusjuhendi järgi välja valida. Enamasti oskab müüja teile head nõu anda.
Mulla harimisega tuleb esimesel võimalusel algust teha. Sügisel kaevatud maad rehitsedes lõhutakse mullakoorik. Maapinnale moodustuv õhuke kuiv mullakiht takistab vee auramist alumistest mullakihtidest. Ühtlasi kuivavad idanema hakanud umbrohutõusmed. Enne rehitsemist võib maapinnale külvata mineraalseid kevadväetisi, mis töö käigus mulda viiakse. Puudele ja põõsastele, kelle juured ulatuvad sügavamale, võib väetise poetada kangiga maasse löödud aukudesse. Puude juured levivad keskmiselt poole kaugemale võraokstest ja toitaineid vastu võtvad peenemad juured asuvad võraalusest sõõrist kaugemal. Seepärast pole tüve ümbrust mõtet väetada. Erandiks on kääbusalustele poogitud viljapuud, kellel on peeneid juuri ka tüve läheduses.
