Teadlased soovitavad: lõpeta õhtusöök vähemalt kolm tundi enne magamaminekut
Üht kindlat ideaalset kellaaega õhtusöögiks ei ole. | foto: ShutterstockToitumise puhul ei ole oluline ainult see, mida süüa, vaid ka see, millal süüa. Üha rohkem uuringuid näitab, et organismi sisemine bioloogiline kell mõjutab oluliselt seda, kuidas keha toitu töötleb ja selles sisalduvaid toitaineid kasutab, kirjutab BBC.
Hispaanias on levinud ütlus: „Söö hommikusööki nagu kuningas, lõunat nagu prints ja õhtusööki nagu vaene.“ See peegeldab sealseid toitumisharjumusi, kus päeva suurim söögikord süüakse lõuna ajal, õhtusöök on aga enamasti kerge. Üha rohkem uuringuid viitab sellele, et selline söögikordade jaotus võib tervisele kasuks tulla.
Organismi sisemine kell mõjutab ainevahetust
Murcia ülikooli teadlased märkasid kaalulangetamise uuringutes, et inimesed, kes sõid lõunat varem, kaotasid rohkem kaalu kui need, kes sõid sama toitu, kuid hilisemal kellaajal.
Seda kinnitas ka 420 täiskasvanuga tehtud uuring, milles varem lõunat söönud osalejad kaotasid kaalu kiiremini. Teises uuringus selgus, et hilisem lõunasöök halvendas veresuhkru kontrolli ja vähendas süsivesikute põletamist.
Teadlaste hinnangul on põhjus organismi ööpäevarütmis. Hommikul ja päeva esimeses pooles töötleb keha toitaineid tõhusamalt kui hilisõhtul.
Hiline söömine võib mõjutada veresuhkrut ja kehakaal
2022. aastal enam kui 800 täiskasvanu seas tehtud uuring näitas, et umbes tund enne magamaminekut söödud süsivesikuterikas eine tõstis veresuhkru taset rohkem kui sama toit neli tundi varem süües. Samal ajal tootis organism vähem insuliini.
Teadlaste hinnangul mängib selles rolli melatoniin ehk unehormoon, mille tase tõuseb õhtul. Kui süüa ajal, mil melatoniini tase on juba kõrge, halveneb organismi võime glükoosi töödelda.
Uuringud on näidanud ka seda, et hiline söömine võib suurendada näljatunnet järgmisel päeval. Samuti võib see soodustada rasva talletamist, sest organism lagundab rasva vähem tõhusalt. Ligi 1200 täiskasvanu seas tehtud uuringus seostus hilisem söömine suurema kehamassiindeksiga inimestel, kellel oli geneetiline eelsoodumus rasvumiseks.
Mõju võib ulatuda ka südame terviseni
Prantsusmaal enam kui 100 000 inimese seas tehtud uuring näitas, et hilisem hommikusöögi aeg oli seotud suurema südame-veresoonkonnahaiguste riskiga.
Samas seostus parem südame tervis pikema öise söögipausiga. Teadlaste hinnangul on tervisele kasulikum süüa õhtusöök varem kui lükata hommikusööki hilisemaks.
Kõik inimesed ei ole ühesugused. Hommikuinimesed söövad tavaliselt varem ning järgivad sagedamini tervislikke toitumisharjumusi. Õhtuinimesed kipuvad söögikordi edasi lükkama ja sööma rohkem energiarikkaid toite päeva teises pooles.
Oluline on ka uni. Unepuudus suurendab söögiisu ning soovi süüa kaloririkkaid toite, mis võib pikema aja jooksul soodustada kaalutõusu.
Millal siis süüa?
Praeguste teadusuuringute põhjal soovitatakse süüa regulaarselt ning planeerida päeva suurim söögikord päeva esimesse poolde.
Kiudainerikkad süsivesikud, näiteks täisteratooted, kaunviljad ja puuviljad, võiks süüa varem, sest siis kasutab organism neid tõhusamalt. Õhtusöök võiks olla kergem ning sisaldada rohkem valku.
Üht kindlat ideaalset kellaaega õhtusöögiks ei ole, kuid teadlased soovitavad lõpetada söömise vähemalt kolm tundi enne magamaminekut.
