Miks võib sügise saabudes tuju langeda? Põhjus pole ainult halvas ilmas

Septembris oleme omamoodi kahe aastaaja vahel. Päevad muutuvad järjest lühemaks ja päike käib madalamalt, kuid temperatuur võib veel meenutada suve. Samal ajal algab tavapärane sügisene töö- ja koolirütm ning looduski on alles muutumas.

Dundee ülikooli emeriitprofessor ja psühholoog Trevor Harley selgitab Good Housekeepingule, et selline vastuoluliste signaalidega üleminekuaeg võib mõjuda mõnele inimesele häirivalt.

Inimese aju üritab pidevalt ennustada, mis järgmisena juhtub. Kui tegelikkus meie ootustega kokku ei lähe, võib see tekitada ebakindlust.

Septembris võib seda kogeda väga lihtsal moel: hommikul tundub, et käes on sügis, pärastlõunal tõuseb temperatuur suvisele tasemele ning järgmisel päeval sajab terve päeva.

Psühholoogias kasutatakse üleminekuperioodide kirjeldamiseks mõistet liminaalsus. See tähendab olukorda, kus üks etapp on juba lõppenud, kuid järgmine pole veel päriselt alanud.

Harley sõnul võivad üleminekud tuua kaasa ebakindlust, muuta meid tähelepanelikumaks kõige suhtes, mis parajasti muutub, ning lõhkuda tuttavaid rutiine. Samuti võib tekkida nostalgia selle järele, mis jääb seljataha, ja ärevus selle ees, mis tuleb järgmisena.

Vähem päevavalgust mõjutab organismi

Septembris ei muutu ainult temperatuur. Päevad lühenevad ning õhtuti läheb järjest varem pimedaks.

Valgus on üks tähtsamaid signaale, mille järgi aju reguleerib organismi sisemist bioloogilist kella. Silmade kaudu saadav valgus aitab sünkroniseerida ööpäevarütmi, mis mõjutab muu hulgas und, ärksust ja hormoonide eritumist.

Seetõttu võivad mõned inimesed märgata sügise saabudes muutusi energiatasemes, unes, söögiisus või meeleolus.

See ei tähenda siiski, et sügis muudaks kõiki inimesi paratamatult kurvaks. Mõnele inimesele sügis hoopis meeldib ning jahedamad ilmad võivad pärast kuuma suve mõjuda värskendavalt.

Sügisene tujulangus pole sama mis hooajaline depressioon

Oluline on eristada ajutist kehvemat tuju hooajalisest depressioonist ehk SAD-ist.

Harley rõhutab, et hooajaline depressioon ei tähenda lihtsalt seda, et vihmane ilm teeb inimese tusaseks. Tegemist on korduva hooajalise mustriga depressiooniga, mis algab tavaliselt sügisel või talvel ning taandub kevadel või suvel.

Selle tekkemehhanisme ei mõisteta veel täielikult. Teadlased on seostanud seda muu hulgas ööpäevarütmi muutustega ning serotoniini ja melatoniini süsteemidega. Seega on asi keerulisem kui levinud selgitus, et päikesevalgus lihtsalt suurendab organismis mõne „hea tuju hormooni“ hulka.

Mõne inimese jaoks pole keeruline mitte ainult praegune pimedam aeg, vaid teadmine, et päevad muutuvad veel lühemaks.

Varasem päikeseloojang võib tekitada ettevaatavat ärevust: suvi on läbi ning ees ootavad külmemad ja pimedamad kuud.

Samuti võib tekkida tunne, et kõik teised on juba rõõmsalt sügisese rutiiniga kohanenud, samal ajal kui endal pole energiat või motivatsiooni. Selline võrdlemine võib omakorda tekitada süütunnet.

Mine hommikul või päeval õue

Üks lihtsamaid asju, mida sügisel teha saab, on päevavalgust teadlikult ära kasutada.

Harley soovitab õues viibida eriti päeva esimeses pooles. Isegi pilvise ilmaga on õues märksa valgem kui tavaliselt siseruumides. Kui päevavalguse saamisega ühendada jalutuskäik, jooks või muu liikumine, lisandub sellele ka kehalise aktiivsuse kasulik mõju.

Hoia õhtud hämaramad

Kui päeval on valgus organismi sisemise kella jaoks oluline, siis hilisõhtul võib väga ere valgus töötada vastupidises suunas.

Seetõttu soovitab Harley õhtuti kodust valgustust vähendada ning piirata enne magamaminekut väga eredate ekraanide kasutamist. Nii tekib selgem erinevus valge päeva ja pimeda öö vahel.

Hooajalise depressiooni korral võib aidata valgusteraapia

Talvise hooajalise depressiooni korral kasutatakse ka valgusteraapiat, mille puhul viibitakse tavaliselt hommikuti spetsiaalse ereda valgusega valgusteraapialambi ees.

Harley sõnul on uuringutes leitud, et valgusteraapia võib hooajalise depressiooni korral aidata, kuigi tõendusmaterjal pole kõigis küsimustes ühene.

Valgusteraapia ei sobi aga tingimata kõigile. Silmahaiguse, bipolaarse häire või valgustundlikkust suurendavate ravimite kasutamise korral tuleks enne selle proovimist arstiga nõu pidada.

Ära kirjuta püsivat halba enesetunnet lihtsalt ilma arvele

Mõni kehvem päev sügise saabudes ei tähenda veel depressiooni. Kui aga madal meeleolu, huvi või rõõmu kadumine, väsimus või muud sümptomid püsivad ning hakkavad igapäevaelu märgatavalt mõjutama, tuleks otsida professionaalset abi.

Püsivat depressiivset enesetunnet ei tohiks pidada lihtsalt sügisese ilma paratamatuks tagajärjeks.

Harley soovitab proovida muuta ka seda, kuidas sügisest ja talvest mõtleme. Pimedamaid kuid ei pea vaatama kui suve kehvemat versiooni. Need on teistsugused aastaajad, mis annavad võimaluse muuta oma rutiini, rohkem puhata või alustada millegi uuega.

Septembrit võib seega vaadata mitte ainult suve lõpuna, vaid üleminekuajana, mil tasub mõelda, kuidas tahame veeta eesootavaid pimedamaid kuid.

Allikas: Good Housekeeping; Trevor Harley, Dundee ülikooli emeriitprofessor ja raamatu „Head In The Clouds“ autor.

Loe ka: Kuidas ära tunda läbipõlemist enne, kui taastumine muutub raskeks? 

Oled puhkusel, aga ikka väsinud? Need märgid näitavad, et sa ei taastu päriselt