KodusKodukiri&AedDiivanKodutohterTehnikamaailmTM Kodu&EhitusKäsitööAedVesta

Miks tasub sügisel rohkem suppi süüa? See võib soolestikule üllatavalt kasulik olla

Real Simple
suppKokkuvõttes võib supp olla suurepärane osa mitmekesisest toitumisest, eriti kui see sisaldab rohkelt köögivilju, kaunvilju ja täisteravilju | foto: Shutterstock

Sügisel ja talvel on soe supp paljude jaoks üks mõnusamaid toite. Lisaks keha soojendamisele võib korralikult valmistatud supp toetada seedimist ja soolestiku tervist. Toitumisspetsialistide sõnul sõltub selle kasulikkus eelkõige koostisosadest.

 

USA toitumisspetsialist Amy Davise sõnul on sügis suurepärane aeg suppide söömiseks. Külmemate ilmadega tekib inimestel sageli suurem isu soojade toitude järele ning supp on lihtne viis lisada menüüsse rohkem köögivilju ja teisi väärtuslikke toiduaineid.

Lisaks aitavad suure vedelikusisaldusega supid katta organismi igapäevast vedelikuvajadust, mis on oluline ka normaalseks seedimiseks.

Köögiviljad ja kiudained toetavad soolestikku

Üks supi suurimaid eeliseid on võimalus süüa korraga mitut erinevat köögivilja. Porgand, kapsas, sibul, oad ja läätsed sisaldavad kiudaineid, mis toetavad soolestiku normaalset tööd.

Kiudained aitavad kaasa regulaarsele seedimisele ning osa neist on toiduks soolestikus elavatele kasulikele mikroorganismidele.

Eriti väärtuslikud on supid, mis sisaldavad ube, läätsi või täisteravilju. Need muudavad toidu toitvamaks ja aitavad kauem täiskõhutunnet hoida.

Lisa supile prebiootilisi toiduaineid

Toitumisspetsialist soovitab suppides kasutada ka prebiootilisi kiudaineid sisaldavaid koostisosi, näiteks küüslauku, sibulat, porrulauku ja ube.

Prebiootikumid on ühendid, mida teatud soolestikubakterid kasutavad toiduks. Nende tarbimine võib toetada soolestiku mikrobioota mitmekesisust ja normaalset talitlust.

Näiteks võib tavalisse köögiviljasuppi lisada peotäie läätsi või ube, mis suurendavad nii kiudainete kui ka taimse valgu sisaldust.

Hapendatud toiduained annavad lisaväärtust

Supi toiteväärtust saab täiendada ka hapendatud toiduainetega. Näiteks sobivad mõne supi juurde hapukapsas, kimchi või misopasta.

Mõned kuumtöötlemata hapendatud toidud sisaldavad elusaid mikroorganisme, kuid nende hulk sõltub tootest ja valmistamisviisist.

Oluline on arvestada, et kõrge temperatuur võib elusaid baktereid hävitada. Seetõttu tasub elusaid mikroorganisme sisaldavaid lisandeid panna supile alles pärast selle mõningast jahtumist.

Täisteraviljad muudavad supi toitvamaks

Kui soovid valmistada kõhtu täitvamat suppi, võib sinna lisada näiteks otra, pruuni riisi või kinoad.

Täisteraviljad sisaldavad kiudaineid, B-rühma vitamiine ja mineraalaineid. Koos köögiviljade ja valguallikaga aitavad need muuta supi tasakaalustatumaks eineks.

Hea valik on näiteks köögivilja-läätsesupp, kanasupp ubadega või Itaalia köögist tuntud minestrone, mis sisaldab sageli köögivilju, ube ja pastat.

Kas kondipuljong on tavalisest puljongist tervislikum?

Toitumisspetsialist toob välja ka kondipuljongi, mis võib anda supile täiendavalt valku ja aminohappeid, sealhulgas glütsiini.

Samas ei ole piisavalt teaduslikke tõendeid, et kondipuljong parandaks iseseisvalt soolestiku limaskesta tervist või raviks seedeprobleeme. Selle toitainesisaldus sõltub valmistusviisist ja kasutatud koostisosadest.

Seetõttu sobivad tervisliku supi põhjaks nii kondi-, köögivilja- kui ka muud puljongid. Kõige olulisem on supi üldine koostis.


Sarnased artiklid

Ühinenud Ajakirjad OÜ
Liivalaia 13, 10118 Tallinn, Eesti | ajakirjad@ajakirjad.ee | Tel +372 610 4000, +372 610 4001
Kõik õigused kaitstud.