Mäluhäire annab varakult märku

Alzheimeri tõvega inimestel esines probleeme juba aastaid enne diagnoosi.
Soomes läbi viidud uuringu kohaselt süvenevad teatud sümptomid ja haigused juba enne varajase algusega mäluhäiret.

Soome uuringu kohaselt on varajase algusega Alzheimeri tõvega inimestel enne diagnoosi saamist mitmesuguseid terviseprobleeme.
Alla 65-aastastel diagnoosiga inimestel esines kontrollrühmaga võrreldes rohkem järgmisi sümptomeid:

depressioon,
pearinglus,
peavalud,
ajukahjustused,
epilepsia,
ajuvereringehäired,
kilpnäärmehaigused,
raske alkoholitarbimisega seotud probleemid.

Tinnitust ja kuulmislangust täheldati sagedamini ka 6–10 aastat enne diagnoosi saamist. Seega oli kümme erinevat olulist haigust.
Sümptomid ja haigused ilmnesid eriti diagnoosi saamisele eelnenud viie aasta jooksul.
Teadlaste sõnul oli kõige üllatavam leid südame-veresoonkonna haiguste riskitegurite puudumine. Lisaks kõrgele eale on need Alzheimeri tõve tuntumate riskitegurite hulgas. Erinevalt hilise algusega Alzheimeri tõvest ei olnud nooremas eas diagnoosiga inimestel kõrgem vererõhu või lipiidide ainevahetushäirete esinemissagedus suurem kui kontrollrühmal.
Varase algusega haiguse taga võivad olla osaliselt erinevad mehhanismid.
Uuring toetab ideed, et varajase algusega Alzheimeri tõbi ei ole lihtsalt hilise algusega Alzheimeri tõve noorena avalduv versioon.
Uuringus ei leitud olulisi erinevusi haigestumusest 11–15 aastat enne diagnoosi panemist, mis viitab sellele, et äratuntavad muutused hakkavad ilmnema just lähemal haiguse algusele.
Alzheimeri tõve varajase algusega inimesed kasutasid tervishoiuteenuseid eriti palju aasta enne diagnoosi saamist.
Uuringu kohaselt võib see tõus peegeldada varajasi mittespetsiifilisi sümptomeid, nagu peavalu, pearinglus või depressioon, mis võivad olla seotud peente neuroloogiliste muutustega.
Näiteks võib depressioon olla nii potentsiaalne riskitegur kui ka dementsuse eelkäija.
Kuid rõhutatakse, et üks haigus või sümptom ei ennusta Alzheimeri tõbe.
Tulemused näitavad, et haiguse algusele eelnevatel aastatel võib patsiendil koguneda mitmesuguseid näiliselt mitteseotud sümptomeid ja arstikülastusi. Nende sümptomite tuvastamine võib aidata tekitada mäluhäire kahtluse varem kui praegu.
Tulemused rõhutavad vajadust tuvastada mäluhäireid tööealistel inimestel varasemas staadiumis kui praegu. Tööealiste inimeste diagnoosimine lükkub sageli aastaid edasi esimeste sümptomite ilmnemisest.
Oulu ja Ida-Soome ülikoolide uuringus uuriti Oulu ja Kuopio ülikoolihaiglate mälukliinikute patsientide andmeid ning riiklikke terviseregistreid. Andmed hõlmasid 407 varajase Alzheimeri tõvega inimest. Nende terviseandmeid võrreldi enam kui 4000 samast vanusest ja soost kontrollrühma kuuluva isikuga.

Uuring avaldati ajakirjas Alzheimer's & Dementia: The Journal of the Alzheimer's Association.