Kuidas on võimalik teada saada, kas on veresooned lupjunud?

Miks uuritakse just unearterit? Aga sellepärast, et see on hästi kättesaadav. Südamearterid asuvad rindkeres roiete taga, mistõttu neid ei saa nii kergesti uurida, pealegi on need need liikuvad. Unearter on kaela peal ja tuksub, kui käega katsuda – selle järgi määravad näiteks sportlased pulssi.
Saab määrata seinapaksuse. Veresoonte lupjumise uuringul määratakse ultraheliga kõigepealt unearteri seina paksus. Lastel on see 0,4–0,5 millimeetrit, kuid elu jooksul see kogu aeg suureneb: 50-aastastel naistel on paksus 0,7–0,8 ja meestel tavaliselt natuke rohkem. Seda võib lugeda normipiiriks. Kui arteri seina paksus on üle 1 millimeetri, on seda liiga palju; kui aga üle 1,5 millimeetri ühises unearteris (arter jaguneb kaheks: seesmiseks ja välimiseks), siis seda loetaks juba naastuks.
Saab teada ka naastud. Seega ei saa me selle uuringuga määrata ainult seina paksust, vaid tuvastada ka lubinaaste. Kui kas või üks koht unearteris on 0,5 millimeetrit paksem kui teised seinaosad, siis see näitab, et ei ole algav ateroskleroos, vaid on välja kujunenud lubinaastud. Need nõuavad juba hoopis aktiivsemat sekkumist: kolesterool ja vererõhk võimalikult tugevasti kontrolli alla!

Pulsilaine kiiruse määramine. Peale unearteri uurimise on veel üks väga lihtne meetod – pulsilaine levikiiruse määramine. See peab olema alla 10 meetri sekundis. Niisugused aparaadid on täiesti olemas, aga kahjuks veel igapäevasesse praktikasse juurutamise faasis. Seda uuringut tehakse rohkem erakliinikutes ja ka tervisekeskustes. Loodame, et seda väga lihtsat ja ainult mõni minut kestvat uuringut hakkab rahastama tervisekassa.

Uuring näitab, kui kiiresti pulsilaine mööda arteri seina edasi tormab. Mida kiiremini laine liigub, seda rohkem kahjustatud on arterid, sest nende sein on muutunud paksuks. Ateroskleroos algabki kõigepealt arteri seinast, mitte valendikust. Arter püüab kaitsta ennast sellega, et hoiab soone valendikku lahti nii kaua, kui suudab, aga kui vastupanuvõime väheneb, hakkab ka valendik ahenema. Seal on põletik: steriilne põletik, mis ei ole seotud mikroobidega. Tekivad sidekude ja lõpuks ka kaltsiumiladestused – lubjastumine.
Kõige täpsem on kompuuteruuring. Kolmas, kõige täpsem meetod on südame pärgarterite kompuuteruuring, mida tehakse kontrastainega. Peab väga hoolega valima, kellele seda teha, sest siin on omad kahjustavad tegurid, nagu röntgenikiirgus ja kontrastaine, mis võib mõnel tekitada allergiat.

See on juba tõsisem uuring, kuid tavaliselt alustatakse lihtsamatest. Kui nendega leitakse, et asi on halvasti, siis kardioloog otsustab, kas on vaja teha ka kompuuteruuring. Selle määrab kogu kliiniline pilt. Näiteks, kui on rindkeres valud, mis tekivad koormusel ja millele me muidu ei saa jälile. Ka EKG muutused koormustestil võivad näidata südame verevaegust. Tähtis on kliiniline kogemus, sest vahel võivad valud olla muust, nagu näiteks roietevahelistest närvidest.

Kui unearteri valendik läheb päris ahtaks, võib see kunagi anda ajuinsuldi. Aga kui leitakse uuringuga varakult, et arteri sein on paksenenud, väikesed lubinaastud küljes, siis on tähtis, et halva kolesterooli (LDL) näit ei oleks kuni 3, vaid ainult 1,4 mmol/l. Võimalikult korras tuleb hoida nii vererõhk kui ka veresuhkur. Lisaks liikumine ja muu tervislik sinna juurde.

Oluliselt tõusnud kolesterooli puhul ravimiteta läbi ei saa, nii on sageli ka kõrge vererõhuga. Veresuhkrut reguleerida ja liigset kaalu langetada saab dieediga. Kõik see on väga paljus inimese enda kätes, kuid koostöös arstiga.