Kui jalg on paistes, võib olla tegemist lümfitursega

Harvadel juhtudel tekib lümfiturse juba lapse- ja noorukieas, olles tingitud puuduvatest ja halvasti arenenud lümfisõlmedest. Kuid märksa sagedamini on jala lümfiturse tekkinud mõne haiguse või kirurgilise sekkumise tagajärjel.

Enim levinud põhjused, miks lümfiturse jalga tekib, on lümfiteedele suruvad kasvajad (näiteks lümfoom, eesnäärmevähk, munasarjavähk, neeruvähk), kirurgiline ravi (eriti, kui on eemaldatud lümfisõlmed), kiiritusravi või põletikud.

Kirjeldatud sümptomid - paistetus, sinakas värvus ja krobeline nn apelsinkoort meenutav nahk - viitavad juba kroonilisele või kaugele arenenud lümfitursele. Lümfitursele on iseloomulik, et nahk on tihkelt turses, seda ei saa sõrmede vahel volti võtta ja nahale vajutades ei jää vajutuskohta lohku.

Mõnikord on lümfiturset algstaadiumis veenisüsteemi tursest raske eristada; siis on abiks arsti tehtavad täpsustavad uuringud. Lümfiturse korral on suurem roospõletiku tekke oht: jalg muutub punetavaks ja valulikuks, võib tõusta palavik. Sellisel juhul on vaja põletukuraviks võtta antibiootikume.

Ühtegi ravimit, mis lümfiturset vähendaks, kahjuks ei ole. Küll võib leevendust saada spetsiaalsest lümfimassaažist ja kompressioonsukkade kandmisest, hästi mõjub igasugune liikumine ja kehaline aktiivsus. Et hoida nahk elastne ja ennetada väikeste nahakahjustuste ja sellest tingitud bakteriaalsete nahapõletike tekkimist, võiks jalgu iga päev määrida niisutava kreemiga.