Aiahooaeg on alanud ning viibime rohkem ka looduses. GSK Eesti poolt tellitud ja aprillis Kantar Emori poolt läbi viidud Eesti elanikkonna küsitlus näitas, et üle poolte eestimaalastest ei pea Eestit puukentsefaliidi kõrge riskiga piirkonnaks.
Kõik me oleme sügisest kevadeni hädas viirushaigustega, kuid eriti kimbutavad viirused lapsi. Paljud vanemad on mures, sest saadavad terve lapse lasteaeda ja siis algab nohude-köhade jada, millel ei näi lõppu tulevat.
Ehkki enamasti toob suvi kroonilistele nahaprobleemidele leevendust, on asju, mida atoopilise dermatiidi ehk nahapõletiku põdeja ka soojal ajal jälgima peab.
Ehkki enamasti toob suvi kroonilistele nahaprobleemidele leevendust, on asju, mida atoopilise dermatiidi ehk nahapõletiku põdeja ka soojal ajal jälgima peab.
Veebruar on klassikaline külmetushaiguste kuu. Nohune nina ja kähe kurk kimbutavad nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Kuidas käituda, kui viirused taas ründavad?
Igal aastal minnakse sügisest kevadeni perearstide juurde samade muredega.
Palavik ei ole kunagi haigus iseenesest, vaid selle sümptom. Mõnikord võib juhtuda, et palavik ongi haiguse ainuke ilming.
Lastel loetakse normaalseks kehatemperatuuriks kuni 37,3 kraadi kaenla alt ja kuni 37,9 kraadi pärasoolest mõõdetuna.