Looduslike taimede populaarsuse tõusuga on aedadesse ilmunud taimed, kelle veel paar aastakümmet tagasi oleksime pikemalt mõtlemata peenrast välja rohinud.
Sellised taimed on vähenõudlikud, lihtsalt kasvatatavad ning peavad vastu haigustele ja kahjurite
Ravimtaimede seas on tuntud abilisi ja üllatavaid, vähemtuntud, ent siiski äärmiselt kasulikke taimi.
Üks selline taim on Eestis põldudel, jäätmaadel ja aedades umbrohuna kasvav põldosi.
Ilmad on veel soojad, aga õhtu õhtu järel kaob päike kiiremini silmapiiri taha. Aias on aga ikka palju teha, olgu selleks saagi korjamine või muru niitmine.
Esimese saagi annab kõrvenõges kevadel varakult – just siis, kui inimese vitamiinipuudus on pärast pikka talve kõige suurem.
Kõrvenõges (Urtica dioica) on põlastusväärne umbrohi vaid nende silmis, kes teda lähemalt ei tunne.
Kui peale on tulnud suur istutamisisu, siis on selleks vaja ka peenar rajada. Vaatame üle, kuhu on seda kõige mõistlikum teha, et kõige kaunim lõpptulemus saada.
KohtEnne labida maasselöömist tuleb peenrale õige paik leida.
Sügisel on õige aeg mulda turgutada, et saaki andnud mitmeaastased taimed, puud ja põõsad elaksid talvekülmad üle ning kosuksid järgmiseks suveks.
Muidugi on kõige lihtsam poest väetist osta, aga palju parem nii keskkonnale, tervisele, rahakotile kui ka
Multšist võib olla suurt abi, ent samas tüli – see sõltub sellest, kas aed on muutumises või lõplikult valmis, kus taimi teise kasvukohta ei istutata.
Kas, missugust multši ja millistes istutusalades eelkõige kasutada?
Vastab Katrin Maask, maastikuarhit
Kui valmistad aia sügiseks ette, võidad kevadesse aega juurde: kõike, mille nüüd ära teed, ei ole enam vaja teha siis, kui päike hakkab taas kõrgemalt käima.